Artriit, artroos, podagra: spetsialist selgitab, kuidas liigesed uuesti liikuma saada ning millal näidata end arstile

Liigesehaigused on väga häirivad, aga samas ühed sagedasemad ründajad. Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs.

Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused (sagedasim reumatoidartriit), ka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad.

Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates. Kõige sagedamini kahjustuvad põlve-, puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem.

Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi – nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Haiguse lõppfaasis on valu püsiv ja häirib ka öösel. Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse (endoproteesitakse) umbes 3000 tehisliigest aastas.

Liigeste kulumise ohutegurid on...

Loe edasi juba artiklist.