7 tervisemuret, mis mehi ohustavad

Mehed ei jõua sageli õigel ajal arsti juurde. Mitmel põhjusel. Nad ei pööra oma kehale tähelepanu, ei võta aega tervisekontrolliks ja häbenevad probleemidest rääkida. Ravi tulemuslikkus sõltub aga enamasti just sekkumise kiirusest. Järgnevalt lähemalt haigustest ja hädadest, mille korral sageli abi ei otsita, mis aga mängivad olulist rolli mehe elukvaliteedis.

1. Eesnäärmevähk
Eesnäärmevähi tekkeks on meestel suurim geneetiline risk. Seepärast peaks alates 40. eluaastast kontrolli minema kõik riskigrupi mehed ehk need, kel on olnud eesnäärmepõletikke, kelle suguvõsas on esinenud eesnäärmevähki või lähisuguvõsa naistel rinnavähki. Üle 50aastased mehed peaksid laskma oma eesnääret kontrollida igal aastal isegi siis, kui neil mingeid vaevusi pole.
Kord aastas mõõdetakse kontrollis käiva mehe veres PSA (prostataspetsiifilise antigeeni) taset ja kui selles märgatakse muutusi, saab kiiresti sekkuda. Apteekides on müügil ka kiirtest, millega võib PSAd kodus mõõta. See ei asenda siiski terviklikku tervisekontrolli. Kui on ilmnenud juba mingid sümptomid, ei tasu arsti juurde minekuga viivitada.

Eesnäärmepõletiku sümptomid:
- valu (lahklihas, munandites, sugutis, kusetorus, kubemes, alakõhus, reites, alaseljas),
- mittetäielikult tühjenenud põie tunne,
- sagenenud ja pakiline urineerimisvajadus,
- öine urineerimistarvidus,
- raskendatud urineerimise alustamine,
- uriinijoa nõrgenemine või selle katkendlikuks muutumine,
- valulik urineerimine ja seemnepurse.