NEERUD | Mis neerusid lõhub ja kahjustab? Miks neerud valutavad? Millised on neeruhaiguse sümptomid?
Neeruhaigus hiilib ligi salamisi, sel pole algul häirivaid märke. Neerudega on tihedalt seotud ka südame tervis, seepärast tuleb nende heaolu eest hoolt kanda. Paljud ei teagi, et nende neerud on haiged, sest neerude toimekus väheneb ajapikku, aastate või isegi aastakümnete jooksul. Eri maades on kümnete tuhandete inimeste sõeluuringute käigus avastatud neerufunktsiooni- ja uriininäitajate põhjal, et ligikaudu igal kümnendal on neerukahjustus — mõnel kergem, teisel tõsisem. Neerupuudulikkuse lõpptagajärjena võib osutuda vajalikuks neerude tööd asendav dialüüs või isegi siirdamine.
Neerupuudulikkuse sagedasemad tunnused on jõuetus, hommikuti esinev iiveldus ja uriinihulga muutumine, kuid need on märgid, mida ei pruugita kuigi tõsiselt võtta. Samas on süda ja neerud tihedalt seotud. Kroonilise neeruhädaga patsiendi südamesurma risk on kaheksa korda suurem kui teistel inimestel. Seepärast on hea vältida seda, mis neere lõhub.
Valk on tervisliku dieedi loomulik osa ning kõrgelt hinnatud toitaine musklikasvatajate ja paleodieedi pidajate seas. Kui neerud ei toimi korralikult, võib üht tüüpi valguga liialdamine neid aga veelgi kahjustada. Hea lahendus on valgumenüüd mitmekesistada ja asendada liha osaliselt kala, muna, ubade ja pähklitega.
Tavalised valuvaigistid paratsetamool, ibuprofeen ja aspiriin, mis on ühekordsel võtmisel tõhusad abilised, võivad pikaajalisel regulaarsel kasutamisel neere kahjustada. Kui võtad käsimüügi valuvaigisteid iga päev, tasub pöörduda perearsti poole, et leida pikaajaliseks tarvitamiseks sobivam ravim.
Liigne sool toidus võib kaasa tuua neerukivid. Need tekitavad tugevat valu, probleeme urineerimisel ja iiveldust. Lisaks tõstab sool vererõhku, mis omakorda kahjustab neere.
Suitsetamine põhjustab kõrget vererõhku ja soodustada teist tüüpi diabeeti. Mõlemad haigused on neerude suurimad lõhkujad. Lisaks aeglustab suitsetamine verevoolu neerudesse, mis tekitab lisaprobleeme neile, kel neerud juba toimivad kehvalt.
Liigne alkoholi tarvitamine kahekordistab neerupuudulikkuse riski, sest neerud filtreerivad verest mürkaineid, sealhulgas alkoholi. Alkohol põhjustab ka kõrget vererõhku ning nii võtavad eriti suure riski need, kes kõrget vererõhku ei ravi.
Tugev trennitegemine või alkoholiga liialdamine viivad organismist kõvasti vett välja, ent järjepidev vedelikupuudus tekitab neerupuudulikkust. Selles, kas su keres on piisavalt vett, on kerge veenduda — uriin peab olema helekollane. Vedelikupuudusega kaasneb tihti ka vajalike soolade nappus, seepärast eelista joomisel mineraalvett.
Kui juua iga päev kaks või kolm koolajooki, suureneb neerupuudulikkuse risk. Ühe uuringu kohaselt töötasid neerud 30% kehvemini naistel, kes olid joonud kakskümmend aastat regulaarselt soodajooke. Samas ei tekitanud sama toimet magustatud mahlad.
Väga tugev trennitegemine või maratoni jooksmine võib põhjustada rabdomüolüüsi ehk lihasrakkude hävimist ja lekkimist vereringesse, mis omakorda tekitab neerupuudulikkust. Tegemist on haruldase nähtusega, mida võib soodustada pärilikkus või see, kui maratoni ajal kasutatakse valuvaigistina ibuprofeeni. Esmased sümptomid on tumekollane uriin ja lihasevalu. Viimane pole päris seesama valu, mis tekib igaühel pärast harjumatut ja tugevat füüsilist pingutust.
Lihaskasvu suurendavad anaboolsed steroidid, mis toimivad kui meessuguhormoonid, võivad tekitada armistumist neeru neis osades, mis filtreerivad verd. Selle tagajärjel võivad välja lüüa tursed ja tõusta kolesteroolitase.
Kõrvetiste raviks kasutatavad prootonpumba inhibiitorid (nt ranitidiin, famotidiin, omeprasool jm), mida müüakse nii käsimüügi- kui ka retseptiravimina, võivad pika tarvitamise järel põhjustada neerupuudulikkust. Kui sul on juba neerudega probleeme, palu arstil leida mõni teist tüüpi ravim.
Angiin on raske haigus, mis võib lõppeda südame-, liigese- või neerukahjustusega. Mõnel läheb see haigus mööda, teisel võib aga probleemiks jäädagi. Oluline on meeles pidada, et angiin pole tavaline külmetus, vaid bakteriaalne nakkus, mille ravi määrab arst.
Tervispluss 07/2017
