19.06.2019, 19:00
SPETSIALIST SELGITAB — kas toiduga on võimalik alandada kolesterooli?
“Teie kolesteroolitase on liiga kõrge!” See diagnoos ühes selgitusega, miks on tähtis kolesteroolitaset ohjata, peaks panema oma elustiili ümber hindama ka need, kellel see muidu plaaniski pole olnud. Miks?
FOTO:
Tihti toob selline mure inimesed ka minu, toitumisnõustaja juurde. Täpselt nii juhtus Tanel Gehrkega (38). “Saadud diagnoos pani muidugi mõtlema elustiili muutmisele. Kuna mul on tööd palju ning süvenemiseks ja ise kokkamiseks aega napib, otsustasin kõigepealt pöörduda spetsialistide poole. Tellisin endale tervisliku tasakaalustatud ja õige kaloraažiga toidu koju. Kuna seda teenust sai kasutada vaid tööpäeviti, otsustasin minna ka toitumisnõustaja juurde.” Et kaardistada olukord, tegime Tanelile esimese kohtumise ajal vereproovi. Tema kolesteroolitase oli septembri viimastel päevadel 8 mmol/l. Seda oli liiga palju!
Peale toitumise muutmise soovitasin tal toidulisandina juurde võtta apteegis müüdavat kolesteroolitaseme alandajat. Koos kontrollitud toitumisega andis see väga kiire efekti. Juba pisut vähem kui poolteise kuu pärast oli Taneli kolesteroolitase 5,4 mmol/l. “Olin ikka kuulnud, kui keeruline on kolesteroolitaset alandada, kuid minu jaoks lahenes probleem üllatavalt kiiresti. Arvasin, et nii suurt langust on oodata ehk poole aastaga,” ütleb Tanel.
Aga miks kolesteroolitase ei või kõrge olla? Inimene ise ei tunneta seda. Valusid pole (vähemalt esialgu) ja kehva enesetunnet samuti mitte. Põhjus on lihtne — see võib sinu organismi tasahilju lammutada. Halvemal juhul on tagajärjeks veresoonte lupjumine ja südametõved. Vahel kajastub probleem ka välimuses — nimelt võivad eriti kõrge kolesteroolitaseme korral tekkida silmalaugude ja kõõluste juures nähtavad kolesterooliladestused. Tihti eemaldatakse need ilukirurgia abil, ent kui elustiili ei muudeta, on need peagi tagasi.
Oleme harjunud rääkima kolesteroolist kui tõelisest kurjajuurest, kuid tegelikult on see organismile hädavajalik. Lihtsalt nii kolesterooli liig kui ka selle vähesus põhjustavad tervisehädasid. Inimese organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: kaks kolmandikku sünteesitakse kehaomaselt maksas ning ülejäänu saame toidust. Just viimast on võimalik oma valikutega mõjutada.
Kui kolesterooli on normist vähem või rohkem, on ajus häiritud närviimpulsside ülekanded. Kestev kolesteroolivähesus tekitab probleeme hormoonidega, sapphapetega, membraanvalkude tööga. Inimese kudedes on kokku ligikaudu 140 g kolesterooli, eriti rikas on kolesterooli poolest närvikude ja neerupealiste koorollus, palju on seda maksas, samuti leidub kolesterooli sapis ja kõikide kudede rakumembraanides. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud eksisteerida ega talitleda, võimatu oleks suguhormoonide töö ja nahas D3-vitamiini sünteesimine. Kolesterool kaitseb sapipõie rakumembraane sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest. Madala kolesteroolitaseme korral aeglustub ka seedimine, halveneb aju ja närvisüsteemi talitlus, võib esineda mäluhäireid ja kujuneda välja depressioon.
Ka kolesteroolivaba toit pole hea
Kui toidust saadava kolesterooli hulk mingil põhjusel väheneb, suureneb inimkehas toimuv kolesterooli süntees, sest füsioloogilised vajadused tuleb katta. Kui minna üle täiesti kolesteroolivabale toidule, peab inimkeha kogu vajaliku kolesterooli ise tootma ja see on organismile väga suur lisakoormus. Kui aga väljast tuleva (toidu)kolesterooli hulk on väga suur, pärsitakse selle sünteesi kehas nii, et summaarne kogus jääks normi piiresse. Sünteesi kontrollivad ka hormoonid — glükagoon pärsib võtmeensüümi aktiivsust, insuliin stimuleerib seda. Vaatamata sellele tekivad paljudel inimestel siiski kolesterooli ainevahetushäired, mis on tingitud east, tervislikust seisundist, elulaadist, pikaajalisest väärast toitumisest, pärilikest faktoritest, insuliinirohkusest, oksüdatiivsest stressist või kõrgest veresuhkrutasemest.
Kolesterool jaguneb heaks ja halvaks kolesterooliks ning hea aitab organismil halvast võitu saada. Hea ehk HDL-kolesterooli kõrget taset kehas peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste ohu vähendajaks, seevastu halba ehk LDL-kolesterooli nende riskiteguriks.
Kui veres on LDL-kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasv ja hiljem kaltsium. Nendest lademetest kujunevad naastud. Rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.
Suurenenud naastud võivad põhjustada veresoontes rebenemist ja trombe. Kui tromb tekib südamelihase arteris, on tagajärg infarkt. Kui veresoon ummistub trombi tõttu ajus, tabab inimest insult ehk ajuinfarkt. Paljud südamearstid usuvad, et 2/3 lupjumise põhjustest võib kirjutada ülearuse halva kolesterooli arvele. See on liiga suur protsent, et kolesteroolitaset mitte tähele panna.
Naistel pisut parem seis
Võiks ju arvata, et kõrgenenud kolesteroolitase on ülekaaluliste inimeste probleem, kuid mitte ainult. Viimasel ajal diagnoositakse seda sageli ka noortel inimestel. On väike erinevus, kas oled kõrge kolesteroolitasemega mees või naine. Kui tegemist on noore ja fertiilses eas naisega, siis ei võeta suurte näitudega üldiselt midagi ette — kuni viljaka ea lõpuni kaitsevad naist östrogeenid ning sellepärast kolesterooliravimit välja ei kirjutata. Kõik muutub aga siis, kui saabub menopaus. Ka seni normaalse kolesteroolitasemega naistel kipub see näitaja suurenema ja südamehaiguste risk võrdsustub meeste omaga.
Vere suur kolesteroolisisaldus on halb ka selles mõttes, et isegi kui toitumist muutes õnnestub seda vähendada, on kahju juba tehtud, sest lupjumist tagasi ei pööra — ära saab hoida vaid protsessi süvenemist.
Mida siis teha kõrge kolesteroolitaseme korral? Nagu ka Tanel tegi, tuleks kõigepealt vähendada loomse rasva osakaalu. See ei tähenda ainult pekisest lihast loobumist, vaid üldse kogu rasvatarbimise ülevaatamist. Ei ole vaja eelistada light-tooteid. Neist on küll liigsed rasvad eemaldatud, kuid selle asemel on palju teisi ebatervislikke aineid. Vältida tuleks ka transrasvu, mis on kolesterooli seisukohalt kõige hullemad: need mitte ainult ei tõsta LDLi taset, vaid vähendavad ka HDLi oma. Toiduainete pakendil on transrasvad kirjas kui hüdrogeenitud rasvad, kõige sagedamini võib neid leida jäätistest, margariinidest, pagaritoodetest, kommidest ja kohukestest.
Kolesterooli langetamise ja üldse tervisliku toitumise nimel on kõige tervislikum järgida toitumispüramiidi, mis tähendab, et menüüs on täisteratooted, head rasvad (taimsed rasvad ja kala) ning palju köögi- ja puuvilju. Nii täisteratooted kui ka köögi- ja puuviljad sisaldavad peale palju muu kasuliku ka kiudaineid. Kiudained võib suures plaanis jaotada vesilahustuvateks ja lahustumatuteks ning meil on mõlemaid väga vaja. Neist esimestel on täheldatud halva kolesterooli taset langetavat toimet. Põhjamaa inimestel jääb aga iga päev peaaegu pool vajaminevast kiudainekogusest puudu.
Kuigi kolesterooli saame vaid loomsest toidust, mõjutab seda ka liigne kohvijoomine ja magusasöömine. Nii et ka sellega tasuks piiri pidada.
Kehaline aktiivsus tõstab kehas hea kolesterooli taset, see aitab halvast jagu saada. Seega tuleks teadlikult trenn oma nädalakavasse lülitada või siis suurendada igapäevast “passiivaktiivsust”. Paljusid kliente on motiveerinud aktiivsuskell, mis mõõdab igapäevast liikumist.
Viimane võimalus
On olemas ka retseptiravimid statiinid, mida Eestis liiga suure usinusega välja ei kirjutata. Põhjus on lihtne: tegu on eluaegsete ravimitega. Neil esineb ka kõrvalmõjusid. Statiine süüdistatakse vähihaiguste ja Alzheimeri tõve tekkes, esineb kõrvaltoimeid lihastele ja maksale. Üks tuntav probleem võib olla lihaste (k.a südamelihase) energia defitsiit. Viimast kõrvalmõju monitooritakse ja see tekib üldjuhul kohe esimestel kuudel. Enamik inimesi saab statiine võtta siiski muretult aastakümneid. Vahepeal arvati, et statiinide mõju suurendavad antibiootikumid ja E-vitamiin, kuid viimased uuringud seda siiski ei kinnita. Väga paljude statiinide tarbimise ajal ei soovitata juua viinamarja- ega greibimahla, sest need vähendavad ravimi toimet. Samuti sõltub mõju vahel sellest, kas võtta ravimit õhtul või hommikul.
Paljudes riikides määratakse patsiendile kõigepealt toitumisnõustaja, kellega koostöös proovitakse mingi perioodi jooksul kolesteroolitaset langetada. Alles siis, kui see pole tulemusi andnud, määratakse retseptiravim. Lihtsam ongi proovida kõigepealt eluviisi muuta ning vajadusel võtta apteegist juurde looduslikke toidulisandeid, mis on osutunud koos toetava elustiiliga edukaks ning mida pole vaja terve elu tarvitada.
