Mis juhtub, kui... sa unustad?
Inimpsüühika aitab oma keerulise struktuuri ja funktsioonidega meil maailma asjadest aru saada ning oma tegevust juhtida. Mälu, mõtlemine ning intellekt iseloomustavad meie vaimse tegevuse võimekust, mis tuleneb pärilikest eelsoodumuslikest võimalustest, aga ka harjutamisest, ravimisest (haiguste-häirete korral) ja meie eluviisist.
Miks me unustame?
Inimmälu salvestab, säilitab ja siis ammutab “mälusahvrist”, kuid ta ka unustab. Milliste seoste ja emotsioonidega me oma infot ja kogemusi “sahvrisse” paigutame, sellest sõltub ka nende kättesaamine. Mida rohkem ammutamise tingimused “haakuvad” mällu salvestmise seostega, seda vähem unustamist.
Murede perioodil liigub “mälusahvri” uks nii sinna paigutamisel kui ka sealt kättesaamisel raskesti. Oled noor, aga justkui dementne. Sellel pseudonõdrameelsusel on mitukümmend tekkepõhjust, aga meid kõiki puudutab depressiooniga seonduv “mälusahvri” kasutamisraskus. Depressiooniga inimene märkab oma mäluhäireid, seevastu dementne inimene neid probleeme esialgu ei adu, hiljem püüab neid varjata.
Mida rõõmsam meel, seda paremini mälu funktsioneerib. Vanaduse edenedes… …muutume lapsemeelsemaks. Seda võiks teadlikult kasutada – õpetuseiva tasub leida väikelaste käitumisest, võtta igapäevaelu nagu lapsemängu, elurõõmsalt, huviga, suheldes, uut infot korrates ja rakendades nagu lapsed. Eakatel on vaimsed probleemid – ka mälu ja unustamise probleemid – kahjuks sageli diagnoosimata.
Kas vanemas eas dementsus ilmneb, sõltub paljuski eluviisidest keskeas. Tähtis on tervislikult toituda (sh MÄLUda), hoida ja parandada südame-veresoonkonna võimekust ning hoida oma kehaline ning närvisüsteemi tervis korras.
Kuidas unustamist vältida?
1. Treeni järjepidevalt nii keha kui mälu, sest “terves kehas terve mälu”. Lähtu kolme E põhimõttest: ennista, enneta ja edenda. - Ennistamine ehk ravi on vajalik unustamisprobleemide jt mäluhäirete korral, - ennetamine eeldab, et sead korda kõik töö ja puhkusega seonduva, unehügieeni, õpid õppima, - edendamine e treenimine on kasulik, sest treenitud inimene suudab kehaliselt kordi rohkem, see kehtib ka psüühilise tegevuse ja mäluga seonduva kohta. Südame-veresoonkonna tegevusest viiendik on seotud ajutegevusega – ilma verevarustuseta kustub aju ruttu. Kehaline tegevus ja sport suurendavad verevarustuse võimalusi, seega suureneb ka aju töövõime. Tähtis on sportida juba lapsest peale, et sportlik harjumus kestaks kogu elu. Nii on hea ajutegevus tagatud ka kõrges eas.
2. Suurenda elurõõmu, püüa maandada pinged, sest põhimeeleolu langus, masendus, sisepinged, stress ning depressioon pärsivad mälufunktsioone tunduvalt. Ole õnnelik, sest õnnelikul inimesel suureneb tunduvalt mälusalvede optimaalne kasutamine. Õnne-emotsioonide rajale saab ise ennast juhtida, suuresti on see ka sotsiaalsest heaolust (staatusest) mõjutatud.
“Mälusahver” on meil kõigil suur ja vägev, palju suurem, kui me arvatagi oskame. Ka mälu parandamiseks ja unustamise vähendamiseks on rohkelt võimalusi, oluline on neid regulaarselt rakendada ning rõõmsameelselt harjutada. Harjutamine teeb meid paremaks, mänguline tegutsemine veelgi enam, õnne-emotsioonidest rääkimata.
Mälu toetav harjutus (kui mahub) Unustad vähem, kui su meeleolu on hea, oled õnnelik ja lõõgastunud. See harjutus lõdvestab keha ja mõttemaailma ning rahustab hingeelu.
Ringuta-siruta end taevatähe e Taara poole. Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole. Lõdvestus. Painuta rahulikult ette alla, kael-õlad pingevabalt (pea ripub nagu Tootsi maakera nööri otsas).
Lõdvestub kogu keha! Tagasi lähteasendisse (püstiasendisse): rulli end püsti, siruta. Palveharjutust tee rahulikult, kordade arvu päeva-paari tagant suurendades. Leia endale sobiv korduste arv. Eakad, kõrge vererõhu ja silmarõhu probleemidega inimesed peaksid seda harjutust tegema istudes.
Konsulteeris psühhiaater Jüri Ennet.
Allikas: TP 08/2013.
