Millest räägivad sinu unenäod?

Igal õhtul, kui pea padjale paned, kaotad sa kontrolli ja oled avatud unenägude maailmale. Painajad, absurdsed olukorrad, piinlikud hetked või hoopis põnevad seiklused – sa ei tea, mis tuleb. Unenägudel võib sinu jaoks olla oluline sõnum.

Istun laval klaveri taga, saal on täis hiirvaikseks jäänud kuulajaid ja ma pean kohe alustama. Iga kord on erinev lugu. Olen pidanud mängima Rahmaninovi II klaverikontserti või Tšaikovski klaverikontserti, Bachi fuugasid, Chopini etüüde jne. Alati on need olnud väga keerulised palad ja mul pole aimugi, kuidas alustada. Siis ärkan üles. Mõnikord olen higine, aga kergendus on alati suur, et see oli vaid uni.

Selline on Kristina (39) painaja, mida ta näeb aastas vähemalt korra, kuigi viimasest esinemisega seotud närveldamisest on möödas üle 20 aasta. “Ilmselt on see uni minu kooliajast, kui pidime alalõpmata esinema. Ma ei mäleta, et mul oleks kunagi hästi läinud või et keegi midagi head oleks öelnud. Alati oli jama, läks sassi, ei tulnud välja nii, nagu olin harjutanud. Vihkasin esinemisi ja olin alati kohutavalt pabinas. Vahel värisesid jalad nõnda, et ei suutnud pedaali vajutada. Proovi sa värisevate kätega musitseerida,” kirjeldab ta.

Sarnase sisuga unenägu on aastakümneid näinud ka Kristina vanemad, sama kooli kasvandikud. Kristina kooliõde, praegune tipp-pianist, on rääkinud, et tema näeb samu unesid. Et peab mängima Estonias ja on pala selgeks õppinud vaid ühe teatud kohani. Kui koht käes, ärkab õudusega üles.

Kust tulevad painajad

Korduvaid unesid näevad teadlaste andmeil umbes 60–75% täiskasvanuist, rohkem naised kui mehed. Kõige sagedamini esinevad neis unedes olukorrad, kus inimest rünnatakse või jälitatakse, kukutakse kusagilt alla või ollakse hoopis kuhugi kinni jäänud, jäädakse hiljaks, põrutakse eksamil või kaotatakse auto üle kontroll.

Halvast unenäost eristab painajat see, et viimane on emotsionaalselt häirivam ja inimene ärkab hirmuga või põhjusel, et uni lõpeks. Ka vaid osaliselt meenuv painaja võib pikaks ajaks meie meeltesse ringi luusima jääda ja rahutust põhjustada. Lisaks ebameeldivale emotsioonile on inimene hommikul ka välja puhkamata.

Aeg-ajalt ilmuv halb uni võib olla normaalne reaktsioon stressirikkale eluperioodile. Painajate näol annavad endast teada aga ka lahenduseta jäänud konfliktid, psühholoogiliselt rasked olukorrad ja traumaatilised kogemused. Sel moel püüab psüühika nendega toime tulla ja painajate kadumine on märk sellest, et oled kogemuse omaks võtnud. Kui painajad ilmuvad sageli (rohkem kui kaks korda nädalas), oled seepärast magamata ja halvas tujus, siis on aeg otsida põhjusi ja lahendusi.

Unenägu võib viidata unehäirele

Tallinna Hea Une Keskusse pöörduvad inimesed siis, kui nad näevad negatiivseid, häirivaid ja eredaid unenägusid nii palju, et need hakkavad väsitama. “Meie püüame välja selgitada, kas tegu võib olla mõne häirega, mis neid unenägusid põhjustab,” selgitab keskuse psühhiaater-unearst dr Tuuliki Hion.

Õudusunenäod võivad olla tingitud uneapnoest (uneaegne hingamishäire), mida saab ravida. Depressiooni, ärevushäirete ja posttraumaatilise stressi korral nähakse unenägusid samuti sagedamini. See tuleneb sellest, et stressi pärast on uni pindmisem, sa ärkad sageli ja unenäod jäävad sel põhjusel hästi meelde.

Unenägusid näeme REM-unes, mil lihased on justkui halvatud. Kui inimene hakkab unenäo sisust tingitult aga midagi tegema (nt räägib, kukub voodist välja, lööb kaaslast jne), võib see viidata mõnele neuroloogilisele häirele. Uneuuringud aitavad selle välja selgitada. Kui selgub, et häirivate unenägude taga pole ravivajadust, tasub nendega tegeleda psühhoteraapias.

Uni kui sild endani

Nii nagu Kristinal elustuvad paljudel inimestel unes lapsepõlvehirmud, ent mõnikord näeme asju, mida pole veel juhtunud, mõnikord inimesi, kes on meie hulgast lahkunud. Mõned uned tekitavad terveks päevaks halva enesetunde, mõned aga on sellised, millest ei tahakski ärgata. On huvitavamad kui päris elu ja tahaks hirmsasti vaatada, kuidas asjad edasi lähevad.

Uned tekitavad küsimusi ja uudishimu, sageli otsitakse tõlgendusi unenägusid seletavatest raamatutest või internetist. Analüütilise psühholoogia psühholoog ja jungiaanlik analüütik Monika Luik leiab, et konkreetsed tähendused annavad siiski väga piiratud tõlgenduse, sest see on liigne lihtsustamine.

Analüütilises psühholoogias peetakse unenägu väärtuslikuks viisiks jõuda lähemale inimeses toimuvale, mis on peidetud ja muidu raskesti kättesaadav. Unenäo tõlgendajaks on eelkõige inimene ise, sest sümbolitel on igaühe jaoks erinev tähendus. Nii võib unes lendamine olla mõnele suur vabadus ja õnnetunne, teisele aga tähistada psüühilise maandatuse puudumist, sest jalad ei puuduta maad. Karu rünnak võib olla hirm eesolevate asjade ees, aga ka seotud sellega, et karu ongi inimest rünnanud või on keegi karukostüümis sind lapsena ehmatanud.

Surnud ema nägemine ei pruugi tähendada automaatselt midagi negatiivset. Kõik sõltub taas tundest, mida uni kannab. Kui oli hea ema, võib selline uni kanda endas hoituse ja kaitstuse tunnet. “Ei saa võtta nii, et miski tähistab kindlalt üht või teist asja. Teraapias tegeleme inimese kui tervikuga, kus inimene suhestub unenäo kaudu oma alateadvusega,” ütleb Luik.

Unenägude sümbolid

Analüütilise psühholoogia alusepanijaks on Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kelle arvates näitavad uned meile sümbolite abil ilustamata tõde, aga nende sümbolite keerukuse pärast on neid raske mõista. Kui sarnast und näeb mitu põlvkonda, võib tegu olla koguni põlvkondadeülese teemaga – mingi suur trauma on jäänud lahenduseta.

Osa unesid on Jungi sõnul kompensatoorse ehk tasakaalustava iseloomuga. Näiteks need, kes pööravad palju tähelepanu oma välimusele, võivad end unes näha kaltsudes või alasti. Inimene, kes kunagi ei hiline, võib unes kogeda vastupidist olukorda. “Sellel on põhjus, miks sa kunagi hiljaks ei jää. Unenägu võib kätte näidata kohad, kus oled liiga ühekülgne või jäik. Nii võib kõiki vorme ja reegleid täita püüdes tekkida küsimus, mil määral saad sa olla vaba ja sina ise. Unenägu juhib sellele tähelepanu,” lisab Luik. Mõnikord toob lahenduse see, kui endale tasakaalustava iseloomuga une sõnumit teadvustada.

Eriti ängistavalt võib mõjuda aga kellegi surma nägemine. Jung uskus, et prohvetlikud unenäod on olemas, aga neid nähakse siiski harva. Jungiaanluses vaadeldakse unenägusid ja nende sõnumeid sümboolselt ning surm sümboliseerib enamasti millegi lõppemist. Samas võivad unenäod mõnikord meid tõesti tajutud ohtude eest hoiatada. Tuntud on lugu Jungi alpinistist patsiendist, kes rääkis oma unest, kus ta ronis üha kõrgemale mäkke ja oli oma edust eufoorias. Järgmisel hetkel astus ta aga sügavikku. Jung nägi selles ohtu ja soovitas mehel end ekstra julgestada. See alpinist hukkus mägedes.

Monika Luige sõnul on unenägude ohtrad tõlgendamisvõimalused samal ajal nii nende võlu kui ka valu. Näiteks nähes enne äritehingut unes, et partneri käed on räpased, võib see tähistada alateadlikku mõistmist, et kõik ei ole tehingu juures puhas. Samas võib see olla ka enda hoiak – näed midagi küll teistes, aga mitte endas. “On asju, mida korjame alateadlikult üles, aga teadlikult ei taju, siis võivad need avalduda unena. Puhta tõe ja kullana ei saa unenägusid siiski võtta, seda just eelkõige meie piiratud võime pärast neid mõista. Nende tõlgendamisel on eesmärk pigem olla teadlikum ja paremas kontaktis iseendaga,” räägib Luik. “Unenägude tõlgendamine pole täppisteadus. See on teadvuse avardamine, kus sümbolid annavad võimaluse teadlikku taju laiendada.”

Lisainfo: Sagedased uned

Ühes unes võib olla erinevaid sümboleid, ent sageli on seal mingi keskne pilt, mis väljendab mingit konflikti või emotsiooni.

* Pärast traumat võib unes ilmuda tõusulaine, mis põhjustab jõuetust ja hirmu.

* Sageli nähakse seda, et ollakse ebakohaselt riides, alasti, ei leita WCd. Läbivaks jooneks on neis unedes häbitunne.

* Nähakse ka seda, et ei saa rääkida: hambad on suust välja kukkunud või suu kinni kleebitud. Keskne tunne on häbelikkus ja kartus end väljendada.

* Seoses eksamitega või liiga hilja kohale jõudmisega kogetakse läbikukkumise tunnet.

* Ärevad unenäod, kus ollakse tagasi vanas olukorras, on sageli seotud kartusega näidata oma ehedat külge, ent nende taga võib olla ka mõni lapsepõlvetrauma või toona valitsenud ängistav õhustik.

Korduvate hirmuunenägude nägijatel tasub mõelda, mil moel praegune olukord sarnaneb kunagi kogetuga. Oma korduvatest unedest teadlik olles saad nendega tegeleda ise või teraapias. Vana hirmu mõistmine võib praegust leevendada.

Une uurimine

* Alles pärast 1953. aastat, kui teadlased kirjeldasid esimest korda REM-und (REM – rapid eye movement ehk kiire silmaliikumine) magavatel imikutel, hakati und ja unenägusid lähemalt uurima.

* Teadlased avastasid, et need imelikud, ebaloogilised kogemused, mida me nimetame unenägudeks, ilmuvad REM-une staadiumis (tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist). Veedame iga öö enam kui kaks tundi unenägusid nähes ja REM-uni on iseloomulik enamikule imetajatele. Und ei näe roomajad ega teised nn külmaverelised.

* Peaaju aktiivsuse jälgimiseks kasutatakse elektroentsefalograafiat (EEG), millest on selgunud, et aju on REM-une ajal kohati isegi aktiivsem kui ärkvel olles. Teadus pole aga siiani suutnud unenägude tähendust täielikult lahti kodeerida.

Unenägude funktsioonid

1. Reaktsioonideks valmistumine

Soome teadlase Antti Revonsuo uurimustulemustest on selgunud, et REM-unes on aktiivsemad mandelkeha (aju “võitle või põgene” osa) ja liigutustega seotud ajuosa, kuigi me oleme voodis vagusi. Ta järeldas, et unes valmistume me reaktsioonideks.

2. Mälu korrastamine

Une ajal valib aju, millist infot salvestada pikaajalisse mällu ja millest loobuda. Teadlane Matt Wilson jälgis, millised neuronid aktiveerusid rottide ajus, kui nad pandi rägastikus ekslema. REM-unes oli näha, et aktiveerusid samad neuronid ehk unes sai päevasest infovoost uus tarkus.

3. Emotsioonide läbitöötamine

Arvatakse, et uni on ka hea viis tegeleda oma emotsioonidega turvalises keskkonnas. Seal on aktsepteeritav see, mida me muidu alla suruksime. Inimene on vaba oma kriitilise aju kontrollist.

Praktilised sammud halbadest unenägudest lahtisaamiseks

Kui sa näed ebameeldivaid unenägusid, siis alusta esmalt lihtsate asjade muutmisest.

* Ära tee liiga palju tööd, et saaksid ka niisama olla ja enne magamaminekut end n-ö maha laadida.

* Tund aega enne magamaminekut pole soovitatav vaadata televiisorit ega teha arvutis tööd.

* Alkohol põhjustab õudusunenägusid, seega ära joo üle 3–4 ühiku nädalas.

* Neli tundi enne voodisse minekut ei ole soovitatav palju süüa.

* Hoolitse selle eest, et magamistoas oleks vaikne ja pime ning õige temperatuur.

* Kui halvad unenäod ikka piinavad, siis ära pikalt kannata ja otsi kindlasti abi.

Allikas: TP 04/2016.