Kino tervistav jõud: kuidas mõjutab filmide vaatamine meie heaolu ja tuju? Kuidas õigeid filme valida?

Hea komöödia on vähemalt korra surmavalt haige inimese elu päästnud. Nii et kinoteraapia võib olla väga tõhusa mõjuga – alates meeleolu parandamisest kuni elu muutvate otsuste vastuvõtmiseni.
Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2014. aasta jaanuaris.

Ta oli suremas, tema keha rebestasid meeletud valusööstud ja ravimid ei aidanud. Kuid ta avastas, et vaadates südamest naerutavat filmi, valu kaob. Ka surm kadus – kümne aasta kaugusele. Inimõiguslane, ajakirjanik ja kirjanik Norman Cousins (1915–1990) oli 1980ndatel alla vandumas raskele liigesehaigusele Behterevi tõvele, kui ta otsustas, et ei lahku võitluseta. Ta hakkas teadlikult end ümbritsema õnnelike emotsioonidega, ammutades neid Marx Brothersi komöödiafilmidest. “Ma tuvastasin oma rõõmuks, et kümme minutit ehtsat kõhunaeru võttis valu ära ja andis mulle vähemalt kaks tundi valuvaba und,” lausus ta oma raamatus “Haiguse anatoomia”. “Kui see valuvaigistav efekt otsa sai, lülitasime kinoprojektori uuesti käima ja üsna pea juhatas see sisse uue valuvaba perioodi.”

Säärane teadlik filmivaatamine on tänapäeval tuntud kui filmiteraapia, tõsisemate hingeteraapiate veidi mängulisem vorm. Sarnaselt muusika- ja tantsuteraapiaga on see üks osa igaühele kättesaadavatest eneseabistamise õpetustest, mis aitab ise oma probleemidega toime tulla – suurema teadlikkuse ja emotsioonide juhtimise abil. Selleks on vaja teadvustada endale, mida sa tahad muuta, valida film ning kuulata enda emotsioone.