Pean end suhteliselt hull­julgeks inimeseks. 24aastaselt olin Tervise Paradiisi veekeskuse ja spordiklubi juhataja, mõne kuu pärast pakuti bowlinguosakonda juurde ning varsti sai minust ka sanatooriumi Tervis vabaajakeskuse juhataja. Nii ma siis jooksin mitme maja vahet, see sobis mulle väga hästi, ahmisin uusi teadmisi. Aeg möödus ja tundsin, et hakkan väsima, et midagi nagu tahaks veel, aga ise ka ei tea, mis see olema peaks. Umbes neli aastat hiljem tabasin end mõttelt, kas ka viie aasta pärast näeksin ennast samal ametikohal ja õnnelikuna. Vastus oli ei.

Marjaana jagab oma lugu märtsi Tervis Plussis!