2. Külmetushaigusi põhjustab ligi 200 erinevat viirust, neist sagedasim on rinoviirus, mis põhjustab umbes 40% kõigist külmetushaigustest.

3. Rinoviirusel on teadaolevalt sadakond erinevat serotüüpi, mistõttu pole võimalik selle viiruse vastu luua vaktsiini ning tõenäoliselt nakatume rinoviirusega elu jooksul sadakond korda. 

4. Rinoviirused suudavad kehaväliselt elus püsida.umbes 3 tundi ning pindadel, mida inimkäsi sageli puudutab, nagu ukselingid, käepidemed, ostukorvid, isegi kuni 48 tundi.

5- Ühel külmetushaigust tekitaval viirusel võib päeva jooksul olla kuni  16 miljonit järeltulijat.

6. Külmetushaigus levib kätega viirusega nakatunud pindade ning seejärel nina ja silmade puutumisel, suu kaudu vähem. Teine nakatumisviis on viirushaigusse nakatunud inimese aevastuse või köha tõttu pisikute sisse hingamine.

7. Kui inimese hingeõhk liigub 1,5 m sekundis, siis aevastuse tagajärjel liiguvad süljepiisad 150 km tunnis.

8. Aevastamisel lendavad süljepiisad kuni 2 m kaugusele.

9. Üksainus aevastus võib lennutada õhku 100 000 pisikut - hea põhjus hoida tõbisest aevastajast vähemalt 2 m kaugusele.

10. Arvatakse, et nakatunud inimene on kõige nakkusohtlikum siis, kui sümptomid on kõige tugevamad, kuid nakatada võib kõrvalolijaid juba siis, kui haigus pole veel tunda andnudki.

11. Mida kuivem on õhk, seda kiiremini aurustub niiskus aevastusega või köhimisega laialilendavatest süljepiiskadest ning seda kaugemale pisikud lendavad. Kuiv õhk kuivatab ka limaskesta, lõhkudes sel moel barjääri, mis meid külmetushaiguste eest kaitseb.

12. C-vitamiin ei ravi külmetushaigusi, kuid aitab neid ennetada ning lühendab ka külmetushaiguste kestust päeva-kahe võrra.

13. Kõige parem viis külmetushaiguste vältimiseks on pesta tihedasti käsi. Kasuta seepi ning peses käsi vähemalt 20 sekundi vältel. See on odavam ja tõhusam kui kätele mõeldud desinfitseerimisvahendid.