Kuigi vask kangastub meile ennekõike metallina, millest valmistatakse kõiksugu vahendeid köögiriistadest eheteni välja, on sel ka bioloogilised funktsioonid. On juba ammu teada, et vaske on tarvis, et organismis moodustuksid punased verelibled, et saaksime omistada rauda (selle abil areneb sidekude ning tugevneb immuunsüsteem).

Uued teadusuuringute leiud panevad vase olulisele kohale ka rasvade ainevahetuses. Teadlased, kes uuringu läbi viisid, leidsid, et vase roll on lõhkuda rasvkude ning kasutama lõhustumisel tekkinud energiat.

Mida rohkem on vaske, seda rohkem lõhustub rasva.

Teadlased püstitasid koguni hüpoteesi, et vasepuudulikkusel ja ülekaalulisusel võib olla seos, kuid seda peaks eraldi kindlasti edasi uurima.

Vask on kasulik ennekõike seetõttu, et ta hoiab alal võimekust loomulikult rasva põletada.

Vaske leidub rohkesti näiteks austrites ja teistes karpides, päikesekuivatatud tomatites, kakaos, munakollases, rohelistes lehtedes, seentes, seemnetes ja pähklites ning ubades.

Täiskasvanul on päevas tarvis saada umbes 700 mikrogrammi vaske. Mitmed uuringud näitavad, et vaid neljandik inimestest saab selle koguse toidust kätte.

Kui võrrelda läänemaailma toidulauda idamaa toitudega ning võrrelda nende inimeste välimust, ilmneb üsna selge seos toidulaua ja kahekaalu vahel. Kuid kes soovib kaugemale minna, võib uskuda, et asiaatide pikaealisuse ja valdava normaalkaalu taga on nende roheline toidulaud, mis kubiseb vasest.

Kuid vase omistamisega ei tohi liialdada, toidulaud peab olem
a tasakaalus. Ka selle uuringu autorid rõhutavad, et kui vasega liiale minna, siis võivad tekkida tasakaalust väljaminekud teiste mineraalide, näiteks tsingi suhtes.

Seega tasub teadlaste leid endale teadmiseks võtta ja oma toidulaud üle vaadata – kas vaske sisaldavatest toitudest on puudus ning kas ehk see võib olla põhjuseks, miks sinu kaalulangetuse püüdlused vilja ei kanna.

Loe Eriku blogi SIIT!