LUGEJA KÜSIB: Kumb on kahjulikum, kas sool või suhkur?
Otsustasin oma eluviise tervislikumaks muuta ning mind huvitab, kumb on kahjulikum, kas suhkur või hoopis sool? Olen kuulnud, et mõlemat nimetatakse valgeks surmaks….
Vastab Nutrimed toitumisnõustaja Erle Jõema:
Toiduainetööstus armastab nii soola kui ka suhkrut. Nende kasutamine on suhteliselt odav, nad toimivad säilitusainena ja parandavad toidu lõhna- ja maitseomadusi. Neid võib leida suures osas valmistoitudes, näiteks leivas, saias, hommikusöögihelvestes, ketsupis jne.
Tänapäeval tarbib tüüpiline läänemaailma inimene soola ehk naatriumkloriidi 9-12 g päevas, tervislik oleks aga 1-2 g. Väga palju sellest kogusest tuleb meie toidulauale varjatud kujul ja seepärast tihti ei teadvustatagi, kui palju päevas soola tarbitakse. Kuna sool pärsib kibedust ja tõstab esile magusat maitset, siis võib leida seda ka shokolaadist, kommidest, küpsistest, kookidest jne. Tavapärastes soolastes valmistoitudes võib vahel olla soola ühe portsjoni kohta isegi kuni gramm. Just töödeldud toidud, näiteks pakisupid, -kastmed, konservid, pasteedid jne, on selles osas esirinnas. Seepärast ongi nii lihtne ületada päevast soovituslikku soola kogust.
Tegelikult pole vajadust toidule üldse soola lisada, organismile piisava koguse saame kätte looduslikul kujul toidust. Paljud köögi- ja puuviljad, tera- ning kaunviljad sisaldavad mõningas koguses looduslikku naatriumi. Kui siiski soovite toite soolaga maitsestada, kasutage mineraalainetega mere-, rose- või himaalaja soola. Toidule hea maitse andmiseks tasub soola asemel proovida hoopis pipart, sidrunimahla, ürte ja vürtse. Soola liigsest tarbimisest rikutud maitseretseptoritel läheb aega mõned nädalad, enne kui nad hakkavad taastuma ja tundma toidu tegelikku maitset.
Pole mingi uudis, et liigse soola pidev tarbimine võib viia kõrgenenud vererõhu tekkimiseni ja põhjustada südameinfarkti. Seda tänu keedusoolas leiduvale naatriumile, mis põhjustab kehas magneesiumi ja kaaliumi kao. Need mineraalid on aga hädavajalikud südame ja veresoonkonna tõrgeteta tööks. Lisaks võib põhjustada soolaga liialdamine neerude puudulikkust ja ka osteoporoosi. Tekkida võivad tursed jalgades ja kätes, riided ning jalanõud hakkavad pitsitama. Hommikune loodetud kaunis ja puhanud nägu on turses ning paistes silmaalustega. Viimase aja teadusuuringud on andnud ka infot, et soolaga liialdamine võib olla seotud autoimmuunhaiguste suurema levikuga.
Nii nagu soolagi puhul, on ka suhkru tarbimine teinud aastatega läbi märkimisväärse kasvu. Läänemaailma inimene sööb päevas umbes 200g suhkrut, mis on väga suur kogus. Vaid väike osa sellest suhkrust lisatakse toidule ja joogile alles toidulauas valge suhkruna. Enamik sellest on juba varasemalt jõudnud töödeldud toitudesse erinevate rafineeritud suhkrute näol.
Suhkur loodusliku energiaallikana on meie organismile hädavajalik. Peamine suhkruga liialdamine tekib aga, nii nagu soola puhulgi, just lisatavatest suhkrutest. Väga palju leidub varjatud suhkruid sellistes toitudes nagu hommikusöögihelbed, magustatud jogurtid, paljud mahlad ja maitseveed. Poes oste tehes tasub hoolega lugeda silte ja jälgida suhkru koguseid. Pea meeles, et paljud toidud sisaldavad juba looduslikku suhkrut, näiteks puu- ja köögiviljad, piim ning mesi.
Miks on suhkur halb? Kuna see suurendab isu, tekitab kõhukinnisust ja ülekaalulisust. Suhkur nõrgestab meie immuunsüsteemi, seega vastupanu erinevatele haigustele väheneb. Eriti viiruste hooajal tasub vähendada või sootuks vältida liigset maiustamist kommide ja küpsistega. Isegi meega ei tasu liialdada ning seda tuleks võtta pigem ravimina kui magustajana ja piirduda kuni 2 teelusikaga päevas. Suhkur on sõltuvust tekitav, mis omakorda paneb meid rohkem sööma ja kaalu kasvatama. Juba normaalkaalu ülemisest piirist + 3 kilo suurendavad südamehaiguste, diabeedi, osteoporoosi, artriidi ja vähi riski. Lisaks võib mõjutada suhkru liigne tarbimine ka meie ilusat naeratust. Suus elavad bakterid armastavad suhkrut, mida metaboliseerides toodavad nad happeid, mis lõhuvad hambaemaili ja tekitavad hambaauke.
Siinkohal on peamiselt juttu siiski harjumuspärasest valgest suhkrust ehk sahharoosist. Toiduainetööstus on viimaste aastakümnete jooksul välja tulnud aga mitmete asendustega, mida kasutatakse järjest sagedamini. Segadust tekitab suhkrute puhul see, et kasutusel on mitmeid erinevaid nimetusi ühe magustaja kohta. Näiteks viimasel ajal ka Eestis tähelepanu osaliseks saanud maisisiirup võib olla pakendil veel nimetatud kõrge fruktoosisisaldusega (maisi)siirup, glükoosi- fruktoosisiirup, isoglükoos, HFCS. Seepärast on tihti raske aru saada kui palju mingit tooted tegelikult erinevaid suhkruid sisaldada võivad. Sel põhjusel tasub eelkõige oma lemmik toitude puhul koostisainete nimekiri üle vaadata ja hinnata nendes leiduva soola ning suhkru sisaldust.
Kumb on siis kahjulikum, kas sool või suhkur? Nagu eelnevast jutust võis lugeda, siis seostatakse mõlemat, kas otseselt või kaudselt mitmete laastavate haiguste tekkega. Kusjuures need haigused on paljuski kattuvad. Seega on raske öelda, et üks on kahjulikum kui teine. Oluline on, et nii soola kui ka suhkrut tarbitakse mõõdukalt ja teadlikult. Alati ei olegi vaja lisada toidu valmistamisel üht või teist, vaid tasub leida tervislikke alternatiive. Siinkohal on abi ürtide ja vürtside lisamisest soolaste roogade puhul ning magusasõpradele sobivad väikestes kogustes tarbida looduslikud suhkrud nagu mesi, vahtrasiirup, agaavinektar, melass, ksülitool, stevia ja indiaani suhkur jne.
Saada sinagi oma küsimus aadressile vastus@eestinaine.ee märksõnaga «lugeja küsib» ja otsime spetsialisti sellele vastama!
