ERIK ORGU AVALDAB: 7 üllatavat põhjust, mis panevad sind üle sööma
Enamik ülesöömise põhjuseid on igapäevaelus lihtsasti tuvastatavad, aga meile endale ei pruugi need silma torgata.
Ma toon sulle abiks mõned näited – need aitavad sul ülesöömise ja kaalulisandumisega võidelda, sest oskad ohtlikke olukordi paremini märgata!
1. Kunstlikud magusained
Jättes kõrvale selle, et kunstlikud magusained teevad toidu sinu maitsemeeltele meeldivaks, mõjutavad need sinu seedesüsteemi arusaamist sellest, milliseid koguseid sa peaksid sööma.
Enamasti kahjuks selles suunas, et sa kipud üle sööma, sest kunstlikud magusained ei sisalda kaloreid – nende pikaajalisel tarbimisel on kehal keeruline aru saada täiskõhutundest. Nii ei pruugi sa ühel hetkel aru saada, millal peaks söömise lõpetama.
2. Eriti karmid dieedid
Kas karmid dieedid ei peaks mitte välistama selle, et sööd üle? Jah, teoorias küll.
Praktikas on aga nii, et need on hoopis ise sageli ülesöömise vallapäästjaks. Eriti võimendavad inimeses bioloogilisi ja psühholoogilisi näljatundeid madala kalorsusega dieedid.
Inimkeha registreerib toidu- ja kaloripiiranguid kui näljutamist.
Nii hakkab aju väljastama signaale, et otsiksid pidevalt võimalusi toitu hankida.
Aga mitte üheks toidukorraks, vaid et tagatud oleks ka varu, juhuks, kui keha peaks uuesti näljutusfaasi sattuma.
Oled kogenud seisundit, kus dieedil olles mõtled vaid toidust? Täpselt see see ongi!
3. Vajad erinevaid maitseid ja tekstuure!
Sageli ei mõisteta, et rahulolu, mis toidust saabuma peaks, ei väljendu üksnes täiskõhutundega. Selles sisaldub ka ihalus maitsete ja tekstuuride järele.
Seega kui lähed kööki, et haarata sealt kartulikrõpsud, aga naased hoopis õunaga, on suur tõenäosus, et annad oma ihadele järgi ja lähed veel kööki, et haarata natuke müslit, siis viilu juustu, seejärel batoonike ning lõpuks annad järele ja võtadki need krõpsud ka.
Sa jätkad söömist, kuni saabub rahulolu ihaletud tekstuurist või maitsest, kuigi kõht võib ammu täis olla. Kui tõepoolest on suur ihalus kartulikrõpsude järele, siis püüa leida midagi sama maitsvat ja sarnast, kuid mis on tervislik – näiteks lehtkapsa ehkkale krõpsud või köögiviljakrõpsud, mida on saada ka meie kaubandusvõrgust.
4. Hormoonid
Igakuine naisteaeg võib olla hetk, mil isud kasvavad – eriti kõrge rasvasisaldusega toitude järele. Kuigi see ei puuduta kõiki, on just naiste puhul teadlased selgeks teinud, et ülesöömine ei pruugi olla seotud ainult nõrga tahtejõuga vaid me allume suures osas ka hormoonide mõjule.
5. Vähe und ja ülesöömine otseselt seotud
Ühes uneuuringus selgitati välja, et see osa katsealuseid, kelle unest rööviti 80 minutit, sõid järgmise päeva jooksul keskmiselt üle 500 kilokalori rohkem!
Unepuudus võib olla nende hormoonide mõjutaja, mis aitavad täiskõhutunnet tekitada. Seega tasub uneaja pikkusele ja kvaliteedile rõhku panna.
6. Liikumine viib vale näljatunde
Kui end liigutad, siis ei kaasne sellega mitte tingimata veel tühjem kõht – vastupidi. Vaid regulaarse liikumise tagajärjel loksub sinu õige näljatunne paika ja hakkad paremini aru saama, millal kõht on tegelikult tühi mitte ei vaja emotsionaalset lohutust.
7. Madala rasvasisaldusega toidud
Neist oleme palju rääkinud. Aga siiamaani arvavad paljud, et madala rasvasisaldusega toidud sisaldavad vähem kilokaloreid. Seega antakse sageli endale õigustus neid tooteid rohkem süüa.
Tegelikkuses ei ole neis toodetes sugugi mitte olulisel määral vähem kaloreid. Küll aga on neis enamasti rohkem suhkruid, et rasvapuudust kompenseerida ja see on tervislikku elustiili arvestades halb.
Võta need teadmised endaga ja märka, kus olukorras milline ülesöömise ohutegur sind kimbutab. Kui oled olukorrast teadlik, on palju lihtsam vanu harjumusi muuta ja uutele alused panna!
Külasta Eriku blogi SIIT!
