Eesti Naine veebruaris: Granaatõuna üllatavad plussid!

Granaatõuna on tänu tulipunasele värvile ja rikkalikule hulgale seemnetele peetud iidsetest aegadest saadik nooruse, viljakuse ja võimu sümboliks. See vili puhastab organismi jääkainetest, tugevdab immuunsüsteemi ja suurendab stressitaluvust.

Üks granaatõun katab 40% inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest ning on tõhus vahend südame-veresoonkonnahaiguste ning kehvveresuse ennetamisel. Mahlast on leitud 15 aminohapet, millest kuus on asendamatud − neid tavaliselt taimedes ei leidugi, ainult lihas.

Teadlased kinnitavad sedagi, et vanarahvas teadis, mida rääkis, kui sidus granaatõuna sigivusega. Vilja seemnetes leidub östrogeeniga sarnaselt toimivat ühendit, mis suurendab viljakust. Ühe uuringu järgi suureneb verevool genitaalides neil, kes joovad regulaarselt klaasi granaatõunamahla päevas. See suurendab omakorda sugutungi.

Lisaks ergutab granaatõun laiska seedimist, aitab organismist välja viia jääkaineid, vaigistab kõhuvalu alahappesusega gastriidi ja haavandtõve korral, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab stressitaluvust ja annab lisaenergiat. Ning seegi pole kõik: granaatõunamahlal on ka antiseptiline ja põletikku alandav toime, nii et seda tasub probleemide korral kas või otse nahale määrida. Mahlast on abi ka võitluses külmetushaiguste vastu.

Granaatõunast peaks aga hoiduma, kui on mao ülihappesus, sest vili sisaldab ohtralt sidrun- ja muid happeid; samuti tundlike hammaste korral, kuna hapu mahl kipub kahjustama hambaemaili. Granaatõun võib tekitada ka allergiat.

Kuidas granaatõuna poes valida, kodus säilitada ning mida sellest maitsvat valmistada, loe veebruarikuu Eesti Naisest.