LUGEJA KÜSIB: Mis jama see nende valkudega on?
Viimasel ajal muudkui promotakse kõikvõimalikke valgutooteid, küll proteiinikohupiima, valgujooke,- batoone jne. Mis jama see nende valkudega on? Kui palju valke võiks inimene päevas süüa ja mis juhtub, kui seda ületarbida?
Vastab toitumisnõustaja Ellyt Naigla:
Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama:
• Süsivesikud 40-60%
• Rasvad 25-40%
• Valgud 10-20%, vähese koormuse korral 15%
täiskasvanutel keskmiselt (0,8g/kg), lastel 16% (0,9g/kg), eakatel 18% (1,2g/kg), sportlastel sõltub valguvajadus spordialast, kuid see ei ole kõrgem kui 1,6g/kg kohta. Siinkohal tuleb mõista, et sportlase all ei peeta silmas harrastussportlast, kes käib jõusaalis paar korda nädalas vaid neid, kes treenivad üle 5 päeva nädalas.
Valgu koguse 0,8g/kg kohta kindlustab näiteks 60-kilosel isikul näiteks 3 viilu leiba, 2/3 klaasitäit keedetud teravilja ja pool klaasitäit herneid, 4 portsjonit seemneid ja pähkleid, 100g maitsestamata jogurtit, neljandik kanakoiba ja üks tükk kala (10x8cm). Köögi- ja puuvili on väga väikese valgusisaldusega.
Tervisliku toitumise juures saame me kätte kogu vajaliku valgu ja lisatud valguga tooteid ei ole vajalik juurde tarbida - nendega liialdamine võib tekitada hoopis vastupidise efekti. Samuti tuleb silmas pidada, et kõik lisatud valgud ei pruugi olla organismile hästi imenduvas vormis, mistõttu ei pruugi antud tooted ennast õigustada.
Valgu liigtarbimise korral (üldjuhul loomse) on suur koormus neerudel ja maksal. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse ka vähiriski, II tüübi diabeedi ning üldise suremuse suurenemisega.
Saada sinagi oma küsimus aadressile vastus@eestinaine.ee märksõnaga «lugeja küsib» ja otsime spetsialisti sellele vastama!
