Kui suukuivus teeb muret

Kserostoomia ehk suukuivus ja süljeerituse vähenemine on sageli seotud süsteemsete haigustega. Näiteks toimuvad süsteemsete sidekoehaigustega patsientidel muutused paljudes eksokriinnäärmetes, kuid kõige rohkem sülje- ja pisaranäärmetes.

Infektsioossed haigused (nt mumps) viivad ajutise suukuivuseni. HIV-i nakatunutel on näärmed lisaks põletikuliselt infiltreeritud, paistes ja hellad.
Pealegi põhjustab suukuivust osa ravimeid. Need ravimi rühmad on teatud südame- ja vererõhuravimid, sütostaatikumid, astmaravimid, antihistamiinid, psühhofarmakonid, parkinsonismi ravimid, uinutid ja lihaseid lõõgastavad ravimid.

Põhjustajaid väga palju

Lisaks põhjustavad suukuivust suitsetamine, suu kaudu hingamine, paastumine, anorexia nervosa, diabeet, hormonaalsed muutused, autoimmuunsed haigused, reumatoidartriit, masendus, süljenäärmete
haigused, halb toitumine, stress, pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi.

Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, kogu päeva vältav suukuivus. Selline seisund nõuab sagedast joomist ning janutunde leevendamist ka öösiti. Lonks vett paku aga ainult ajutist leevendust. Kuum ja tera vamaitseline toit põhjustab vaevusi ja isegi tavaline hamba pasta võib osutuda ebameeldivaks.

Kserostoomia diagnoosimisel tuleb arvestada ka diferentsiaaldiagnostikaga, kuna suukuivus võib olla põhjustatud ka norskamisest, suuhingamisest või tonsilliidist ning sülje funktsioon on seejuures normaalne.

Suukuivuse vähendamise ja ravi võimalusi

1. Närimine
* Igapäevased söögikorrad peavad sisaldama närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögi korra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda.
* Kasulik on pärast sööki suud puhta veega korralikult loputada.
* Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega suhkrut sisaldavaid toiduaineid.

2. Maitsestamata vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud

3. Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
* Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend täisksülitooliga närimiskumm. Pakendil peab olema märge: 100% ksülitool.
* Kui nätsu närimine on võimatu või raskendatud, on alternatiiviks ksülitooliga maitsestatud imemistabletid ja -pastillid.

4. Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
* Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui joogina tarbitavad vedelikud. Vajadusel võib tehissülge kasutada pidevalt.
* Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
* Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli. Limaskesta ärrituse ja haavandite puhul võib kasutada antimikroobset niisutavat suu geeli.

5. Suuhügieen
* Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi ‒ laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm ‒ tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi.
* Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
* Fluori sisaldava hambapasta kõrval on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi.
* Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett!
* Patsient, kellel on suukuivus, peab käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga kolme kuni kuue kuu tagant.
* Kaltsiumi, fosfaati ja fluori sisaldav geel parandab suu mineraalitasakaalu ja aitab neutraliseerida
hambakatu pH. Sobib inimestele, kellel on agressiivne kaaries, erosioon, kiirenenud hammaste kulumine või puudulik süljeeritus. See sobib ka refluksi ja pea-kaelapiirkonna kiiritusravi patsiendile.
Manustatakse õhtul või hommikul pärast hammaste pesu (ei sobi piimaproteiiniallergia korral).

Allikas: www.kiku.hambaarst.ee