1. Liigu palju värskes õhus. Et gripp on eelkõige piisknakkus, on väga oluline ka siseruumide sage õhutamine.

2. Pese sageli käsi: 70% ülemiste hingamisteede haigustest levib käte vahendusel, näiteks ukselinkide, ühistranspordi käsipuudega, liftinuppude, kraanidega kokku puutudes.

3. Tarvita haigustele vastupanu võimet suurendavaid tinktuure ja taimeteesid. Parim on punase päevakübara (uue nimega purpur-siilkübara) tinktuur, mida tuleks võtta paar korda päevas 10–15 tilka korraga ning kümnepäevase kuurina. Profülaktikaks sobivad ka greibiseemneekstrakt ja punase päevakübara tabletid.

4. Suurem osa valuvaigistitest ja antibiootikumid on kehatemperatuuri langetajad, mis võtavad organismilt loomupärase võime külmetusega võidelda. Külmatunde vastu tuleb astuda kohe kuumaga, külmal ei tohi lasta võimust võtta. Eriti kuumaks tuleb ajada see kehaosa, mille kaudu külm sisse puges: jalad, käed, kael, õlad või selg.

5. Söö tervislik hommikueine, näiteks kaerahelbe- või neljaviljahelbeputru ning selle kõrvale klaas värskelt pressitud mahla, näiteks punapeedi- ja sellerimahla, kuhu võid maitse parandajaks lisada oma lemmikmahla. Söö palju kodumaiseid marju ja puuvilju. Eriti kasulikud on mustikad.

6. Tarvita salatites ja võileivapealsetena idusid. Eriti vitamiinirikkad on mungoa ja lutserni idud.

7. Kui kehatemperatuur ei ületa 38 kraadi, saab palavikku alandada looduslike vahenditega. Väga tõhusad on angervaksa, pärnaõie- ja vaarikavarretee, jõhvika- ja astelpajumarjad või nende mahlad. Kui teed pole, keeda kuuma vett, lisa mett, sidrunilõik või jõhvikamahla ning joo kuumalt. Palaviku korral joo aga midagi jahedat, näiteks mustasõstra- või kibuvitsajooki ilma suhkruta.