Kevadväsimust polegi olemas

Kevadel tunnevad paljud inimesed kerget väsimust ja jõuetust ning selle süüdlaseks peetakse koheselt kevadväsimust. Qvalitase arstikeskuse peaarst Toomas Põld ütleb aga, et sellist asja nagu kevadväsimus polegi olemas. "Tegelikult on see mingil määral inimestele psühholoogiliselt sisendatud."

Põld nimetab peamise põhjusena, miks inimesed kevade alguses väsinud on, päikese ja valguse puuduse. "Kui organism pole pikka aega päikese käes olnud, siis ta lihtsalt igatseb selle järele." Arsti sõnul jätkub suvepäikesest saadavast energia- ja D-vitamiini kogusest umbes viieks kuuks. "Kui septembris oli viimane päike, siis on päris selge, et veebruaris on inimesel see varu otsas." Veel lisab Põld, et just nn päikesevitamiini ehk D-vitamiini puudusega kaasneb sageli organismi nõrkus ja väsimus.
Küll ei peaks kevadel ainult vitamiinide peale mõtlema, oluline on ka vedeliku tasakaal – veest saadavate mikroelementide puudus tekitab samuti väsimust. "Kõige parem on organismi jaoks mineraalidega vesi, mis ei ole keedetud, vaid kus on sees naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi."
Riskidena toob arst üllastuslikult välja ka kevadised dieedid ja vormisaamisega seotud füüsilised tegevused, mille kohta ta leiab, et alati ei olegi see kombinatsioon kõige targem. "Paljud on saanud oma väsimuse sellest, et on ennast füüsiliselt ära kurnanud ega ole mikroelemente ja toitaineid dieedi pidamisega piisavalt tarbinud."

Väsimus võib viidata haigusele
Nn kevadväsimuse taga võib ennast peita ka hoopis mõni haigus. "Igast kümnest inimesest, kellelt me analüüsid võtame, leiame me kahel tavaliselt mingit tüüpi aneemia ehk kehvveresuse," sõnab Põld. Arsti sõnul on probleem levinum naisterahvaste seas, kellel esineb aneemiat sagedamini menstruatsiooniperioodidel. "Hemoglobiin on madal ja sellepärast peab väga ettevaatlik olema." Arsti juurde on tulnud ka patsiente, kes on ligi kaks kuud vitamiine söönud, aga kelle hemoglobiinisisaldus on olnud 80 (NB! Naistel on hemoglobiini alumine piir 110). Põllu sõnul pole siis ime, et inimene ennast väsinuna tunneb ja vitamiinide söömisest abi ei saa, kuna põhjus on hoopis aneemia. "Kui ikka kaks nädalat on väsimus olnud, inimene on ka vitamiine söönud ja midagi ei ole muutunud, tuleks kindlasti minna arsti juurde ja teha vereanalüüs. Päris paljudel oleme ravimiga saanud haigusest võitu ja inimene ei pea selleks vitamiine juurde võtma."
Ka kroonilised haigused kurnavad organismi. Samuti soovitab arst vähemalt korra aastas külastada regulaarseks ülevaatuseks oma perearsti.

Sassis rütm väsitab
Kui inimene teab, et tal ongi igal aastal ühel ja samal ajal kerge väsimus, võib lahendust leida vitamiinidest. Iga väsimusemärgi peale ei maksa kohe arsti külastada, kui aga probleem ei ole lahenenud kahe nädala möödudes, tasub seda kaaluda.
Väsimuse põhjuseks võivad olla ka harjumuspärase ööpäevase rütmi häired. "Meile on oluline ööpäevane rütm, biorütmid organismis. Organism puhkab mitu korda paremini välja, kui lähed igal õhtul samal ajal magama, toitud enam-vähem samadel kellaaegadel, mille tulemusel töötavad kõik organismi rakud sama rütmiga. Kui me selle rütmi sassi lööme, läheb taastumiseks alati rohkem aega ja organism võib tunda end siis väsinuna."
Haiguse olemasolu saab kontrollida ka kodustes tingimustes, minnes peegli ette ja tõmmates alumist silmalaugu ettepoole. Kui silm on täiesti valge ja veresooni ei ole näha, viitab see aneemiale. Ka tuleks jälgida, kas keel on puhas või katuga kaetud. Tunnusmärk on ka see, kui inimene magab 7–8 tundi, kuid ei puhka ikkagi välja, on väsinud ja unine. Sellisel juhul vajab organism lisaturgutust.

Kolm elutähtsat abilist

Päike ja D-vitamiin
Esimeste päikesepaisteliste päevadega võiks väljas viibida vähemalt 20–30 minutit. Põllu sõnul piisab täiesti sellest, kui käed ja pea päikest saavad – ei ole vaja ennast ilmtingimata lahti riietada. "See on ühepäevane D-vitamiini kogus, millest ei jätku pikemaks ajaks. Organism küll salvestab, aga selleks on vaja intensiivsemat päikest ja natuke kauem." Kliimateadlaste sõnul ei saa siiski keha iga kell vajalikku vitamiinisüsti päikesest kätte. "Praegu peaks olema parim ühe-kahe ajal paistev päike," soovitab doktor Põld

C-vitamiin
Teise olulise vitamiinina nimetab Põld C-vitamiini, mida organism vajab igapäevaseks elutegevuseks ja mis kaitseb, annab jõudu ja lisab veresoontele vastupidavust. "Seda võiks nüüd küll saada toiduainetest. Kui me vaatame meie puu- ja juurviljade letti, siis on valik täiesti piisav. Näiteks üks kiivi on täiesti piisav kogus päevase C-vitamiini normi katmiseks."

Liikumine
Väsinud organism on samaaegselt ka laisk. "Laiskust saab alati natukene parandada, kui püüame verevarustust parandada ehk liikuda. Päeval võiks olla värske õhu käes vähemalt pool tundi ja jalutada või ka näiteks aias rahmeldada." Ühtepidi tekib küll väsimus ja rammestus, teisalt aga annab puhas õhk ja liigutamine pigem energiat juurde ja parandab vereringe tööd.

Vitamiinid – kas ja millal tarbida?
"Meie traditsiooniline meditsiin väga palju sellest ei räägi, aga kui me vaatame Vana-India ja Hiina meditsiini, siis nemad ütlevad nii, et kevadeks peab ette valmistama sügisel." Põld soovitab teha vitamiinikuuri sügisel, mil on saadaval rohkem puu- ja juurvilju. "Siis peaks suurema vitamiinikoguse saama meie enda tikritest ja ebaküdooniast, mis on head C-vitamiini allikad." Kui oleme suvel saanud piisavas koguses päikest ja oktoobris-novembris valmistame ennast talveks ette vitamiinidega, ei pruugigi see "kevadväsimus" tulla.
"Aga kui inimene tunneb ikkagi, et tal on vitamiine vaja ja haigused, nagu aneemia, on välistatud, siis miks mitte. D-vitamiin on täiesti olemas apteegis ilma retseptita," ütleb Põld. Kuigi suurema osa D-vitamiinist saab organism siiski päikeselt, on abiks ka osa toiduaineid, nagu teatud piimatooted (või), pärm, kalaõlid, maks, muna (just kollane osa) jms. Küll soovitab Põld enne D-vitamiini kuuri alustamist lasta teha endale sellekohane uuring. "Ohtlikum on D-vitamiini üle süüa, see võib organismis ladestuda. Kuna see toimib nagu hormoon, võivad luudes teatud muutused tekkida."

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Naised 2012. aasta aprillis.