Sõbrad aitavad valu vastu

Nähtamatu nöör, mis inimesi seob, on sõprade vahel selgelt tajutav. Mõtled kellegi peale päev otsa ja juba ta helistabki. Või helistad ise ja sõber ütleb, et just hakkas sinu numbrit valima. Mõne puhul on see nöör nädala-, mõne puhul aastapikkune.

Veebruaris on mõnus mõtiskleda selle üle, mis on sõpruse essents. Uurisingi oma sõpradelt, mida meie suhe neile tähendab. Üks ütles üsna sõjaväelises vormis: “Sõpru ei jäeta maha, ükskõik mis seisus nad parasjagu on.” Teine aga: “Kui on raske, siis sõpradega koos ei ole enam nii raske, ja kui on ilus, siis sõpradega on poole ilusam.”

Minu jaoks on sõbrad need, kellega ma tahan aega veeta, kellele ma mõtlen. Kellega on hea koos itsitada, nalja teha, aga ka tõsistest asjadest vestelda. Kellega saab toredaid asju ette võtta, kelle seltsis ei pea nii palju pingutama, keda mingil juhul ei saa maha jätta.

Mitme inimesega üldse suudame sõprussuhteid üleval hoida? Inglise antropoloog Robin Dunbar uuris sotsiaalseid sidemeid esmalt ahvide vahel ja leidis, et number sõltub uusajukoore mahust. Arvestades inimese keskmist uusajukoore suurust, suudame olla stabiilses kontaktis 100–250 isikuga. Dunbar arvestas selliseid inimesi, kellega ootamatult baaris kokku juhtudes ei ole sul piinlik ilma kutsumata kampa lüüa.