Seda haigust teatakse ka Cushingi sündroomi nime all enam kui sajandi jagu ja seda kirjeldas esmakordselt Harvey Cushing. Tegu on hormonaalse häirega, mis tekib siis, kui organismi eritub pika­ajaliselt liigselt kortisooli, mis on tuntud ka kui stressihormoon. Selle ülesandeks on hoida kehas näiteks vererõhutaset, toetada südame-veresoonkonna tööd, vähendada põletikureaktsioone ja reguleerida ainevahetust.

Kortisooli eritamisega tegelevad neerupealised ning nende tegevust omakorda reguleerivad ajuripatsi hormoonid. Kõige sagedamini on stressihormooni liigse nõristumise põhjuseks ajuripatsi adenoom ehk healoomuline kasvaja. Harilikult tabab see haigus naisi ja võib esineda igas eas.

Pool aastat ja +20 kilo

2014. aastal märkas Eliko, et kosub kuidagi kahtlaselt kiiresti. Vaid poole aastaga tuli juurde 20 kilo ning kaal ehmatas juba numbriga 118. “Üritasin igati kaalutõusu vastu võidelda, katsetasin igasuguseid programme ja dieete, tegin väga palju trenni. Mitte miski ei mõjunud, kuid siiski arvasin, et eks ma olen ise ennast paksuks söönud,” kirjeldab ta. Suure šoki sai ta siis, kui ühelt ülikoolis tehtud video­treeningu salvestiselt märkas, et tema pealagi on peaaegu täiesti paljas. Kummalisi sümptomeid lisandus veelgi: kogu kehale tekkisid tumepunased venitusarmid ehk striiad, käed-jalad läksid meeletult paiste, vererõhk hüppas nii lakke, et pani pildi silme ees virvendama, karvad hakkasid kasvama seal, kus need naistel muidu ei kasva, ning päevad käisid, kuidas juhtus.