Kahe põlvkonna vahel kinni

Milline on 40+ naise elu? Karjäär tahab edendamist, väikesed lapsed kasvatamist ja ühtäkki võib juhtuda, et hooldama peab hakkama ka oma vanemaid. Olukorda, mil justkui kogu maailm toetub sinule, nimetatakse võileivapõlvkonna fenomeniks.

Viis aastat tagasi ostis Brüsselis elav Karin (40) ühes kaasaga maja mõttega, et ju tuleb kunagi võtta enda juurde elama ka isa, kellel peale tütre rohkem lähikondseid pole. “See tundus siis nii hea ja loogiline plaan. Ma ei mõelnud, kui kiiresti võib see käiku minna ja mida tegelikult tähendab vana inimese eest hoolitsemine,” ütleb Karin.

Praegu hoolitsebki ta päevast päeva oma 75aastase väga kehva tervisega isa eest ning on põrkunud terve hulga probleemidega, mida ta ette ei osanud kujutada. Samal ajal käib Karin täiskohaga tööl, tal on kolm last, kellest kaks alles väikesed, ning paarisuhe on purunemise äärel. “Olen pidevalt surmväsinud ja stressis, aga kuhugi pääsu pole – pean vastu pidama ja kõigega hakkama saama.”

Karini isa tuli eelmisel sügisel tütrele Brüsselisse külla, aga ise ei saanud arugi, et oli just püstijalu insuldi üle elanud. Tütar viis isa otse lennujaamast haiglasse, kuhu too jäi kuueks nädalaks. Oli mitu kriitilist hetke, kui isa oli lahkumas. Karin käis teda iga päev haiglas vaatamas ja arstide juttu tõlkimas. Samal ajal tuli tal teha oma põhitööd, tähele­panu vajasid ka lapsed.

Pärast isa haiglast koju saamist võttis Karin ta enda juurde elama. “Olime kõik alguses rõõmsad, kuid nüüd, ligi pool aastat hiljem, näeme, et ta on muutunud tujukaks ja pahuraks. Ta ei naudi olemist koos oma ainukese perega ja seda on mul väga raske taluda. Ängistav olukord.”

Kogu elu keerleb isa ümber

“Olen püüdnud talle olemise maksimaalselt mugavaks teha, aga ta tahab koju Eestisse. Mitte keegi teda seal ei oota ja ma tean, et ta ei saa üksi hakkama.”

Karini päevad näevad välja sellised, et hommikul sätib ta lapsed kooliks valmis ning seejärel hoolitseb isa eest: kontrollib vererõhku, annab ravimeid, paneb raadio käima. Karini töö on isale rohtusid tuua, teda (tavaliselt tööajast) arsti juurde viia. Õhtuti pärast tööpäeva teeb ta kõigile süüa ja üritab ka isa meeleolu üleval hoida. Praegu saab isa üldiselt hakkama, kuid tulevik näib veelgi tumedam, sest Karini isal on neeruprobleemid ning tõenäoliselt vajab ta peagi dialüüsi. Seda saab küll teha ka kodus, ent see tähendab, et Karin ei saa enam ühtegi päeva kodust eemal olla.