Süsivesikud sinu toidulaual

Kas tõesti on vaja süsivesikud menüüst välja visata, nagu soovitavad paljude viimastel aastatel esile kerkinud dieetide koostajad? Kas süsivesikute piiramine aitab kaalu langetada või teeb sulle hoopis karuteene?

Millegipärast on nii, et meil on toitumise vallas alati vajadus otsida üht ja ainsat koletist, kelle või mille süüks ebaõnnestunud kaalulangetuskatsetus lükata. Ikka ja jälle soovitatakse üks või teine toiduaine menüüst välja visata või üht toidu- või toitainegruppi teisele eelistada – küll siis kaal kukub!

Süsivesikud annavad energiat

Meie söök sisaldab kolme makrotoitainet: rasvu, valke ja süsivesikuid. Neist kolmest on just süsivesikud need, mille kallale keha energia saamiseks esimesena asub, sest süsivesikud taastavad energia kõige kiiremini.

Kuid viimastel aastatel on esile kerkinud mitmeid dieete, mis soovitavad tõhusa kaalulangetamise nimel süsivesikuid kas hoolega piirata või neist üldse loobuda. Tüüpiliste LCHF-dieetide (Low Carb, High Fat – vähe süsivesikuid, palju rasva) pooldajad vannuvad, et süsivesikud on kurjast. Tundub tõesti, et süsi­vesikutest on saanud n-ö uus rasv!

Enne kui selle trendiga kaasa lähed, tea, et niisugune toitumine võib vägagi negatiivselt mõjutada nii sinu energiataset, hormoonsüsteemi kui ka und. Lisaks näitavad uurimused, et eriti naiste organism on süsi­vesikute vähesuse või puuduse koha pealt iseäranis tundlik. Kindlasti ei tohiks süsivesikuid vältida füüsiliselt aktiivsed inimesed.

Nappide süsivesikutega dieetide võidukäik

Paleotoitumine on üks neist, mida on tõlgendatud väikese süsivesikusisaldusega dieedina. Tõsi, kui järgid paleodieeti ning loobud pasta- ja leivatoodetest, jätad toidulaualt välja hulga süsivesikuid. Kuid puu- ja köögivilju tarbid seda dieeti järgides ikkagi palju, nii et võrdusmärki paleo- ja süsivesikuvaese dieedi vahele päriselt tõmmata ei saa.

Atkinsi dieet ja ketogeenne dieet on aga väikese süsivesikusisaldusega dieetide head näited. Nende eesmärk on saavutada kehas ketoosiseisund, mis tekib siis, kui organism põletab süsi­vesikute, keha esmase energiaallika asemel rasva. Põhjuseks see, et süsi­vesikuid on organismis lihtsalt liiga vähe. Ketogeense dieedi puhul on süsivesikute osakaal päevases menüüs väga väike, jäädes
20–50 grammi vahele. Võrdluseks: ühes keskmises kartulis on ligi
40 grammi süsivesikuid.

Kellele ketogeenne dieet sobib?

Füüsiliselt väga aktiivsed inimesed, eriti kestvusalade harrastajad, vajavad süsi­vesikuid kindlasti. Kas oled kuulnud “pastapidudest”? Juba nädal enne võistlust tangivad (suusa)maratoonarid hoolega süsivesikuid sisaldavaid toite, näiteks pastat ja riisi, et oleks, mida rajal kütuseks kulutada. Võistluse ajal haaratakse süsivesikurikka energiageeli järele. Lisaks pakutakse rajal võistlejaile sageli banaani, rosinaid ja leiba.