Õpinguteks sai ta töötukassalt toetust ning asus kutse omandamise kõrvalt paralleelselt kohe ka erialasele tööle haiglas. Just sealt sai ta kõik praktilised teadmised ja võtted. „See on tegelikult amet, mille puhul on kõige parem õpetaja töö ise,“ sõnab mees. „Kuigi hooldajaõpe ja koolitused võiksid olla sisukamad, sest näen Soome kolleegide pealt, et nad omandavad samal erialal rohkem teadmisi ja oskusi kui Eestis.“

Hooldajatöös on rohkem rõõme kui muresid

Hooldajatöö hakkas Tõnule kohe meeldima, aga alguses vajasid mõned aspektid patsientidega töötamise juures harjumist. „Paljudel patsientidel on enesetunne kehv ja esialgu oli raske ette kujutada, kuidas neid liigutada ja pöörata, ilma et ma neile haiget teeks,“ meenutab Tõnu algusaastate ebakindlust. „Õnneks tekib see tunnetus töö käigus kiiresti.“

Ka kehavedelikega harjuda oli alguses raske. „Ma arvan, et see on miski, mis on meestele hullem kui naistele ja kehavedelikke on selle töö juures nii et tapab,“ räägib Tõnu. „Aga ka sellega harjub lõpuks ära.“

Loe artiklist lähemalt, kuidas Tõnu uue ametiga harjus.

Jaga
Kommentaarid