Lugematu hulk viise öelda „ei“ – kuidas leida õigeid sõnu piiride kehtestamiseks? Praktilised näited enamlevinud olukordadeks elus

Enda piiride väljendamine on ühtaegu ennast ja teisi väärtustav käitumine. Piire seades kaitsed end liigse „kulumise“ või teiste poolt „kulutada saamise“ eest ning oled teiste suhtes aus oma võimaluste ja motiivide osas. Piiride kehtestamine on see osa suhtlusest, kus sa annad ümbritsevatele märku, mis on sinu jaoks sobiv ja mis mitte.

Selge piiride väljendamine on ülioluline osa suhtlusest, sest sina oled ainus inimene maailmas, kellele see info sinu kohta täies mahus kättesaadav on. Oled ainus, kes elab oma kehas ja tunnetab nii selle võimeid kui ebamugavusi või näiteks seda, kui kurnatus hakkab ligi hiilima. Sina oled ainus, kes saab oma emotsioonidelt otsemärguaneid selle kohta, kuidas toimuv sind mõjutab ning kas midagi peaks sellega ette võtma. Seepärast lasub sinul privileeg ja vastutus anda maailmale teada, mida vajad ning mis sulle ei sobi, et hoolitseda nii oma vaimse heaolu kui füüsilise tervise eest.

Ei kirjuta teistele ette, mida teha

Piiride seadmine ei ole kellelegi ettekirjutuste tegemine, mida nad võivad või peavad tegema või kuidas käituma. Piirid väljendavad ainult seda, mida sina mingis olukorras ette võtad. Näiteks kuidas sa reageerid siis, kui keegi ühel või teisel viisil käitub või millised otsused sa oled enda jaoks juba ette teinud. See on nagu ametlik teadaanne – võta või jäta, nii lihtsalt on.

Piiri sõnastamiseks on hulk erinevaid valikuid:

● „Ma eelistan ise oma autot juhtida.“ (Kui keegi pakub end rooli, aga sa ei soovi seda.)

● „Ma olen otsustanud, et ei laena oma tehnikat välja.“

● „Mulle ei sobi kokkutulekut oma kodus korraldada.“

● „Mulle on oluline, et mu isiklikud töövahendid on ainult minu kasutuses.“ (Väärikam versioon mõttest „Ära näpi mu asju!“.)

● „(Kahjuks) ei ole mul võimalik sulle soodushinda pakkuda.“ (Keeldumine erikokkuleppest.)

● „Ma ei taha kuulata, kuidas sa mu kehakaalu kritiseerid. Järgmisel korral ma katkestan kõne.“

● „Mul on ebamugav, kui sa mu elukaaslase kohta solvavaid märkuseid teed. Ma ei aruta sinuga rohkem seda teemat.“

● „Lubasin endale, et ei võta tööd koju kaasa.“ (Äraütlemine lisaülesandest tööl.)

Pane tähele, et kõikides nendes lausetes on aktiivses positsioonis tegelane „mina“, mitte „sina“. Piiri kehtestamisel on oluline rääkida läbi enda. Mulle meeldib nii. Mulle ei sobi see. Mina teen selle osas seda.

Ma saan kõhkluseta rääkida sellest, mida mina tunnen, kogen, mõtlen, tajun. Saan veendumusega teada anda, mida mina selle suhtes ette võtan. Kõik need on mulle täies mahus kättesaadavad faktid. Samas see, mida keegi teine tunneb, teeb, mõtleb, mis kavatsused tal on või mida ta tahaks/peaks tegema – see info võib olla minu jaoks kättesaamatu või jõuda minuni moonutatud kujul. Seepärast on austavam, vähem konflikti õhutav ning ka objektiivselt tõepärasem rääkida läbi enda kogemuse.

Näiteks see, et mina end mingis olukorras pettununa tunnen, on minu jaoks fakt, keegi teine ei saa selle üle otsustada. See aga, et ma eeldan, et teine pool on minu peale vihane, on puhas oletus ning minu tõlgendus.

Mina-sõnumit (vastandina sina-sõnumile) kasutades on oluline olukorda võimalikult neutraalselt ja objektiivselt kirjeldada. Ole ettevaatlik, et sa ei ...

Hulgaliselt praktilisi näiteid, kuidas erinevates levinud elusituatsioonides ennast ja teisi arvestavalt piire seada, leiad juba artiklist.