Leevendad toiduga pinget ja stressi? Siin on väärt näpunäited, kuidas märgata, millal juhivad sinu isu emotsioonid
(3)Emotsionaalne söömine on meid kõiki ilmselt elu jooksul kimbutanud. Kõigil meil on olnud elus hetki, kui halva tuju peletamiseks rebitakse lahti krõpsupakk, haaratakse „kaissu“ šokolaaditahvel või tõstetakse taldrikule ei tea mitmes viil pitsat, olgugi et kõht on juba täis, eluks ja toimetamiseks vajalikud kalorid konsumeeritud. Enamasti oleme kaugel sellest, et seda kõike probleemiks pidada. Ehk vaid siis, kui püksivärvel ei suuda enam kõhtu kinni hoida või toidust saab ebanormaalne kinnisidee.
Ongi keeruline öelda, millal sööb inimene motoorse rahutuse, millal igavuse tõttu, millal kurbuse, tööstressi, rahamurede või väsimuse pärast ja kust jookseb see piir, kus sarnane söömine on muutunud süsteemseks probleemiks. Enamasti on emotsionaalse söömise põhjuseks midagi sügavamat kui lihtsalt tänase päeva või nädala mured. Kuid on ka neid, kes uputavad oma päevastressi küpsisepakki ja järgmisel päeval puudub selleks vajadus.
Aga miks just toit? Sellele on väga lihtsad põhjendused. Peamiselt see, et toit vallandab ajus mõnuainet nimega dopamiin, mis üldiselt vaigistab valu ja muret. Põhjuseks on ka see, et toit on ülikergelt kättesaadav ja odav ning ka täiesti legaalne viis mainitud mõnuaine kehast välja meelitamiseks.
Nälg tekib kõhus, isud aga peas ja südames
Emotsionaalne söömine on liigitatud küll üheks häirunud söömiskäitumise vormiks, kuid ei ole siiski eraldiseisev söömishäire. Emotsionaalset söömist esineb nii tervete (ilma söömis- või muu psüühikahäireta) kui ka söömishäirega inimeste seas. On leitud, et rohkem on see omane nii naistele kui ka neile inimestele, kes on juba ülekaalulised või rasvunud. Üldiselt peetakse emotsionaalset söömist häire tekkel esimeseks astmeks.
