„Konfliktide lahendamisel on suurem vastutus alati võimupositsioonil oleval isikul.“ Psühholoogi nipid suurte tülide vältimiseks

Konfliktid on osa elust, mis mõjutavad nii isiklikke kui ka töösuhteid. Paljud meist on harjunud neid iga hinna eest vältima, et ära hoida võimalikke negatiivseid emotsioone. Konflikt ei pea aga alati tähendama, et olukord muutub teravaks. Enesekindla ja hooliva lähenemisega saab konflikte lahendada ka rahumeelselt. Konfliktide olemusest ja nende lahendamisest rääkisime lähemalt psühholoog Viktoria Saatiga.

Millised on kõige sagedasemad konfliktide tekkepõhjused eraelus ja töökeskkonnas?

Konflikt on lahkarvamus, mida tajutakse ohuna asjaosaliste soovidele, vajadustele, ootustele või muredele. Iga lahkarvamus ei ole tingimata eeldus, et konflikt jõuab teravasse faasi. See juhtub siis, kui ohtu tajutakse suurelt, tekib vajadus ennast jõulisemalt kaitsta, osapooled on jäigad ja oma positsioonides liikumatud.

Igaühel on oma subjektiivne reaalsus, mis koosneb väärtustest, vajadustest, eesmärkidest, nende saavutamise viisidest, teiste käitumise tõlgendamisest, minapildist ning ootustest olukordade ja inimeste suhtes. Konflikt tekib, kui ootused jäävad rahuldamata ja meie reaalsus põrkub kokku teise inimese omaga.

Loe artiklist, mida teha, et mitte lähedaste või kolleegidega tülli minna.