„Kandsin end maha ja leppisin sellega, et ülejäänud elu elan üksi.“ Eesnäärmevähist tekkinud erektsioonihäired lõid Veiko maailma kõikuma
(65)Veiko sai eesnäärmevähi diagnoosi olles vaid mõned aastad üle 40. Lõikusest taastumisvõimalused olid optimistlikud, kuid siiski tekkisid erektsioonihäired. See lõi maailmavaate kõikuma. „Mingil hetkel kandsin end täielikult maha ja leppisin sellega, et ülejäänud elu elan üksi,“ räägib nüüdseks oma väärtuse taasleidnud õnnelikus abielus mees.
Esimesed märgid sellest, et midagi on valesti, ilmnesid Veikol tegelikult juba kümme või rohkemgi aastat enne diagnoosi. „Mäletan, et mul tekkis ebamugavustunne alakõhus ja valu alaseljas,“ meenutab Veiko. „Kui enesetunne oli nii ebameeldiv, et seda ei olnud võimalik enam ignoreerida, pöördusin perearsti poole.“
Midagi tõsist ta esialgu kahtlustada ei taibanud, sest inimesi ju ikka vahel kimbutavad igasugused hädad ja valud. Veiko oli märganud, et ebamugavus ja valu paistis olevat hooajalise loomuga – soojal ajal oli enesetunne parem, aga külmal ja niiskel perioodil hakkas rohkem tunda andma.
„Ma ei arvanud, et asi on tõsine.“
Veiko perearst ei löönud sümptomitele käega, vaid hakkas asja uurima ning suunas mehe kohe meestearsti vastuvõtule. „Selgus, et mul on eesnäärmepõletik,“ räägib Veiko. Põletik raviti edukalt välja, aga juba aasta pärast tekkis uus. Perearst hoidis ise kätt pulsil ja lasi Veikol kord aastas ka PSA taset (prostataspetsiifiline antigeen ehk eesnäärmes toodetav valk, mida leidub veres) kontrollimas käia.
„Tol hetkel ei osanud ma teadvustada, et asi on juba tõsine,“ tunnistab mees. „Mis see eesnäärmepõletik siis ikka on. Ravime välja ja kogu lugu.“ Tegelikult oli Veiko PSA näit juba siis 2,1, mis oli napilt 40aastase mehe kohta ebaloomulikult kõrge. Iga järgmise analüüsiga oli näit jälle veidi tõusnud. Põletik raviti küll uuesti välja, aga valu alaselja ja kubeme piirkonnas oli peagi tagasi.
