KUULA | Erakorralise meditsiini arstid selgitavad: millal pöörduda EMOsse, millal otsida abi mujalt?

Ligi pooled EMOsse pöördunud patsiendid kuuluvad rohelisse või sinisesse triaažikategooriasse, mis üldjuhul ei nõua kiireloomulist abi. Enda seisundi tõsidust võib aga olla raske objektiivselt hinnata ja kui äkitselt tekkinud sümptomid, nagu näiteks hingamisraskused või teadvusekaotus, vajaksid kohest arsti sekkumist, siis kergemate tervisemurede korral tasub konsulteerida pereõe, -arsti või nõuandeliini 1220 meedikuga.

Tervisekassa taskuhäälingu uues osas räägivad erakorralise meditsiini arstid, millal on õige hetk pöörduda EMOsse, millal tuleks abi otsida hoopis mujalt. Lisaks selgitatakse, milline on praegune olukord erakorralise meditsiini valdkonnas, milliste väljakutsetega silmitsi seistakse ja millised on potentsiaalsed lahendused.

Saatekülalisteks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Marit Märk ning erakorralise meditsiini arst-resident ja Tartu kiirabi arst-brigaadijuht Ralf Raava. Saadet juhib Sander Rajamäe, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonnast.

Kuidas toimub triaaž?

Terviseprobleeme, mis vajaks erakorralist arstiabi või sekkumist, seob Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst-residendi Ralf Raava sõnul üldjuhul faktor, et need on tekkinud äkitselt.

„Eluohtlikumad seisundid on näiteks hingamisraskused, mille tõttu inimene tunneb õhupuudust. Samuti olukord, kui patsiendil on vereringehäire, mille sümptomid on üldjuhul teadvusekaotus, kahvatu nahk ja jõuetus. Südame rütmihäired, kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, teadvusehäire (sh segadusseisund), aga ka krooniliste haiguste järsk ägenemine on olukorrad, kus inimene võiks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.“

Need äkitselt tekkinud terviseprobleemid liigituvad peamiselt oranži või punasesse värvikategooriasse. Triaažikategooriaid on kokku viis. Juba mainitud punase triaažikategooria puhul peab patsient saama kohest arstiabi ehk tema seisund on kriitiline.

„Oranž triaažikategooria on potentsiaalselt eluohtlik seisund ja inimene peab saama arstiabi 15 minuti jooksul. Kollase kategooria puhul võib inimene oodata kuni ühe tunni, rohelise korral kolm tundi ja sinise puhul hindame, et inimene ei vaja erakorralist sekkumist. Üldjuhul on inimesel siis kas puuk, pind, pisikene haav või ka pikalt kestnud tervisekaebus – sel juhul võib vastuvõtuni oodata kuni kuus tundi. Kui aga osakonnas on parasjagu suur koormus, võib see aeg osutuda ka pikemaks,“ selgitas Raava.

Suur osa EMOsse pöördunuist tegelikult erakorralist abi ei vaja

Nagu viitavad andmed, siis pea pooled patsiendid, kes erakorralisse meditsiiniosakonda pöörduvad, on rohelise või sinise triaaži patsiendid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Marit Märk hindab, et ligi 50% pöördunutest on rohelise või sinise triaažikategooria patsiendid, kellest omakorda vähem kui pooled võiksid arstiabi saada alternatiivsel teekonnal.

„Need on patsiendid, kes ei ole kontakteerunud või saanud kätte oma perearsti, hinnanud oma tervisemure tõsiseks ja teinud otsuse pöörduda EMOsse ilma kaalumata vahepealseid etappe, milleks on näiteks perearst või nõuandeliin 1220.“

Märk nendib, et numbrid on paraku viimase nelja aasta jooksul kasvutrendis ning praeguseks on vajalik võtta kasutusele meetmeid, mis aitavad arstide töövoogu ja -protsesse paremini juhtida.