„Banaan ja mango tundusid ühtäkki hirmus magusad.“ Suhkruvaba eksperimendiga tuli juurde energiat ja vähenes kaal
(36)On teada, et täiskasvanud inimese päevane lisatud suhkrute hulk võiks jääda alla 50 grammi. Kuidas pidada arvet, kui osa sellest tuleb kokku enesele teadmata? Alustasin 6. jaanuaril neljanädalast eksperimenti, mille raames jätsin söögilaualt välja kõik lisatud suhkrud, et näha, kas see on raske, kas mu elukvaliteet paraneb või muutub hoopis kehvemaks.
Mind on õnnistatud keskpärase magusaisuga, mis tähendab, et tuhin kodus kaneelisaiu küpsetada või ise tiramisut valmistada tabab mind tavaliselt kord või kaks kuus. Lisatud suhkur jõuab minu söögilauale eelkõige sündmustel, väljas käies või pere ja sõpradega aega veetes. Mõnikord ka moosi sees, pannkoogis, jäätises või kakaos. Lisaks saan tubli koguse suhkrut iga päev kätte puuviljadest ja marjadest.
Nädal 1: ekskursioon köögis
Esimese asjana seadsin sammud iseenda kööki nagu uudishimulik külaline, kes on pooleks tunniks omapäi jäetud. Avasin kõik kapid, lugesin läbi kõik sildid. Eksperiment tundus esmapilgul jube lihtne: lihtsalt ära osta poest midagi magusat. Nüüd aga tulid ilmsiks minu puudulikud teadmised. Kust pidin mina teadma, et soolastele toitudele mõeldud maitseainesegud sisaldavad suhkrut? Seda pole ju isegi maitses tunda! Jube nõme on niimoodi soolase toote sisse ports suhkrut ära peita. 22 grammi suhkrut takomaitseaines, 13 grammi kartulimaitseaines ja 8 grammi hakklihamaitseaines? Muidugi ei kummuta ma ühegi toidu sisse tervet pakki, aga ikkagi.
Ketšupi ja BBQ-kastme puhul ei tulnud miski üllatusena. Neid ma ei armasta, aga külmiku ukse küljes need siiski seisavad. Äkki läheb vaja, kui keegi külla tuleb. Halb üllatus oli aga sajandi kangeim sinep, mis sisaldab 100 ml kohta kaks korda rohkem suhkrut kui Coca-Cola. Muidugi on sinep jälle selline toiduaine, mida on kole raske nii suures koguses korraga süüa, et need 21 grammi päriselt kätte saada, aga eksperimendi reeglite järgi jäi see toidulaualt praegu välja. Aasia kastmete suhkrusisaldust ei hakanud ma isegi kontrollima, sest teadsin, et midagi head sealt niikuinii ei tule. Nende asendamise pärast muretsen kunagi hiljem.
