ARST VASTAB | Kuidas toetada inimest epilepsiahoo ajal ja mida kindlasti ei tohi teha? Esimene reegel – jää rahulikuks

„See, kuidas epilepsia haigel väljendub, sõltub sellest, missugusest ajupiirkonnast see alguse saab,“ selgitab Confido lasteneuroloog dr Teele Meren. Arst selgitab epilepsia tekkepõhjuseid, kuidas seda tõbe tänapäeval diagnoositakse ja ravitakse ning kuidas abistajana haigushoo ajal käituda.

Dr Mereni sõnul peab selleks, et diagnoosida epilepsiat, olema patsiendil esinenud vähemalt kaks mitteprovotseeritud epilepsiahoogu ehk kaks hetke elus, mil haigushoo muud põhjused on välistatud ning mida patsient ise, lapsevanem või lähedane kirjeldab epilepsiahoona. Samal ajal ei tohi olla esinenud näiteks palavikku, ägedat haigust või midagi muud (täiskasvanuil näiteks insulti), mis võiks hoo põhjustada.

Teine võimalus epilepsia diagnoosiks on see, kui patsiendil on ilmnenud üks haigushoog, mis on olnud niiöelda õpikunäide epileptilisest hoost, ja on suur risk, et hoog võib korduda. Riski suurenemist võib dr Mereni sõnul eeldada, kui patsiendile on tehtud EEG ehk elektroentsefalograafia uuring ja seal ilmneb iktaalne leid ehk tüüpiline muster, mis tekib vaid epileptilise hoo ajal.

Sümptomid võivad olla kummalised

Epilepsia diagnoosi võib mõni pisike patsient saada juba oma esimestel elupäevadel, kuid haigus võib ilmneda ka kõrges eas. Kui lapseea epilepsia on tihti geneetiline või põhjustatud aju väärarengust, siis vanemas eas võib epilepsia välja tuua näiteks peavigastus või -trauma, kasvaja, närvirakke kahjustanud haigus või ka insult. „See muidugi ei tähenda, et pärast iga insulti, ajutraumat või peapõrutust tekib epilepsia,“ sõnab dr Meren.

Diagnoosimisest kõneldes märgib dr Meren, et epilepsia ei ole Eestis tõenäoliselt aladiagnoositud. Küll aga on küsimus selles, kui kiiresti patsiendid üles leitakse. „Haigussümptomid ei pruugi olla kohe märgatavad ning võivad olla veidi kummalised, seepärast tuleb teha uuringud ning muutusi ja dünaamikat ajas jälgida ning alles siis saab panna diagnoosi,“ selgitab ta.

Kui epilepsia jääb diagnoosimata ja/või ravimata, on eeldatav, et vähemal või suuremal määral tekib inimesel kognitiivne allakäik – varem õpitud oskused võivad kaduda või uute oskuste õppimine võib võtta oodatavast rohkem aega...

Mida iga terviseteadlik inimene epilepsia kohta teada võiks, loe edasi juba artiklist. Loost leiad täpse juhendi, kuidas epilepsiahoo ajal kannatavat inimest toetada, ning mida kindlasti teha ei tohi.