INTERVJUU | Kui stressis on eestlased? Mis aitab kõige paremini stressi ohjeldada? Vastab kliiniline nõustaja Mirjam Kase
(9)Stress on keha mittespetsiifiline vastus organismilt täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvale sündmusele, ütleb Peaasi.ee kliiniline nõustaja Mirjam Kase ja lisab, et see on erutusseisund, mis tekib ohu, väljakutse või muutuse olukorras ning hõlmab hormonaalseid süsteeme üle kogu keha, ajuripatsist neerupealseteni.
„Stress on iga inimese loomulik ja vajalik osa igapäevaelust. Stressi foonil mobiliseerib inimene ajutiselt oma ressursid, et ohtliku olukorra või muutusega toime tulla. Stress muutub probleemiks alles siis, kui kogeme tajutavat ohtu ning enda võimetust olukordadega toime tulla pidevalt. Teisisõnu on pikaajaline ja püsiv stress see, mis inimesele kokkuvõttes kahju võib teha,“ räägib kliiniline nõustaja.
Mirjam, milles väljendub see, et inimene on stressis? Mis haigusteni võib see seisund viia?
Iga inimene on erinev ja ühe inimese normaalsus on teise puhul juba haigusnäht. Seetõttu on ka liigse stressi väljendus inimesiti erinev. Küll aga saame öelda, et pideva ja liigse stressi taustal on tõenäoline, et toimuvad püsivad muutused inimese enesetundes, toimetulekus või käitumises. Sagedasemad stressi ilmingud on seotud häirunud une, söögiisu, kehaliste kaebuste, pingetunde ja ärevuse tõusu, meeleolulanguse ning motivatsioonipuuduse tekkimisega. Kui inimene märkab enda enesetundes ja toimetulekus pikema aja vältel märgatavat muutust, on paslik muu kõrval üle vaadata ka oma igapäevane stressitase.
Stressi roll erinevate haiguste tekkel on keeruline teema, mida uurida. Teadlastel on tänapäevani raske eristada põhjuslikku seost ja korrelatsiooni stressi ning teiste haiguste vahel. Praeguseks teame siiski kindlalt, et pikaajaline stress mõjub kahjustavalt tervele meie organismile. Eriti tugevalt on pikaaegse stressiga seostatud erinevaid...
