Aastaid vaimsete kriisidega heidelnud Gameboy Tetris: ärge oodake nii kaua nagu mina, et lõpuks viiakse jõuga Seewaldisse

Pavel Botšarov tervitab mind oma koduuksel laia naeratusega – lausa nii laiaga, et tekib tunne, ehk peaks seda muusika kaudu vägagi tuttavat, kuid isiklikult võõrast meest tervituseks suisa embama. Kingin Gameboy Tetrise esinejanime all tuntud muusikule lillede asemel hoopis lopsaka ananassi. Inspiratsiooni selleks saan ühest tema Seewaldi haiglas salvestatud videost.

„Videotest, mida haiglas tegema hakkasin, sai justkui minu päevik, kokkuvõte sellest, mis mu elus vahepeal toimunud on. Olgem ausad, alguses oli mul haiglas kõik ikka maru põnev: kogu see keskkond, need inimesed – nii need, kes ravisid, kui ka need, keda raviti –, ka ravi ise muidugi. Tahtsin näidata sedagi, et ravi saavad patsiendid on inimesed ja et haigla pole mingi õudusunenägu,“ räägib Pavel oma seiklustest Seewaldis. TikToki kanalisse postitatud videod on aga kõik ehtsas Gameboy Tetrise võtmes: luulelised, ausad, teravad, kuid ka üdini siirad, ausad ja – kui nii saab hullumajast rääkiva sisu kohta kohta öelda – soojad.

„Kurb on haiglaelu juures see, et ma nägin Seewaldis oma kahe külastuse jooksul palju samu inimesi. Tutvusin ühe patsiendiga, kes on haiglas olnud 27 korda. Inimesed võtavad seda kui sanatooriumi, kuhu vahel päris maailma eest peitu tulla: katus on pea kohal, süüa saab ja ravi samuti. Ma aga ei soovi mingil juhul jääda sedasi elama, haiglas käima,“ mainib räppar.