„Oli laupaev 27. augusti varahommik, 2022. Olin oma Varssavi üürikorteris ja kutsusin kiirabi, sest ma ei olnud võimeline normaalselt liikuma. Tundsin kiirelt kasvavat halvatust kogu kehas,“ alustab ta oma lugu.

Vabakutseline fotograaf Katrin oli Poolas vahelduvalt elanud juba mitu aastat, tehes lisaks veebiadministraatorina kaugtööd ja suvitades vahepeal Eestis. Haiguse avaldumise hetkel oli ta Varssavis tutvumas uue ametiga. Nimelt oli tal plaanis taas pikemaks ajaks Poola jääda. Esimene proovipäev kulges veebikursusel ametioskusi õppides. Ühtäkki tundis naine, et ei saa enam vabalt trükkida, ka kõnevõime oli kummaliselt häiritud. „Kuidagi väga aeglaseks muutus kõik, mu hääl hakkas kaduma. Panin koolituse kinni ja läksin voodisse. Mõtlesin, et ehk olen lihtsalt väsinud. Ega kohe ju ei torma ka kiirabi kutsuma.“ Ent imelik seisund süvenes. Ühel hetkel ei saanud Katrin enam hästi kätt liigutada, selleks tuli tugevalt tahtejõudu rakendada. Kui naine varahommikuks enam ka jalgu alla ei saanud, et vetsu minna, kutsus ta kiirabi...

Milliseks seiklusrikkaks ja rängaks katsumuseks Katrini lugu kujunes, loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid