TERVISEUUDIS | Uuring: ATHga inimeste eluiga on kuni üheksa aastat lühem. Mis on selle põhjused?

Hiljutine ulatuslik uuring on toonud esile murettekitava seose aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning lühema eluea vahel. Samuti näitavad uuringud, et ATH mõju elukvaliteedile ja tervisele on suurem kui seni arvatud.

Briti ajakirjas The British Journal of Psychiatry avaldatud uuringus analüüsiti enam kui 30 000 Suurbritannia täiskasvanud patsienti, kellel oli diagnoositud ATH, ning leiti, et nende eluiga oli keskmiselt märgatavalt lühem kui üldpopulatsioonis – meestel umbes seitse ja naistel üheksa aastat.

Uuringu murettekitavad tulemused

Varasemad uuringud on juba viidanud ATHga seotud riskidele, sealhulgas vaesusele, vaimse tervise häiretele, suitsetamisele ja teiste sõltuvusainete kuritarvitamisele. Uus uuring kinnitab, et ATHga inimesed surevad tunduvalt nooremana, kuigi täpsed surmapõhjused ei olnud määratletud.

Uuringus osalenud isikud olid diagnoosi saanud peamiselt noores täiskasvanueas, aastatel 2000–2019, mistõttu tulemused võivad peegeldada just raskemate juhtumite mõju elueale. Uuringu kaasautor, Londoni ülikooli kolledži professor Joshua Stott rõhutas, et tulemused on äärmiselt murettekitavad ja viitavad sellele, et ATHga inimestel on rahuldamata tervisevajadusi, mis vajavad kiiret tähelepanu. „See on väga suur erinevus ja teeb muret. Pigem on asi tervisealases ebavõrdsuses kui milleski muus, kuid see on väga tõsine probleem,“ sõnas Stott...

Loe edasi juba artiklist, kuidas on omavahel seotud ATH ja tervisekäitumine ning kuidas on muutunud diagnoosimustrid.