Mõned inimesed on ebameeldivale higilõhnale vastuvõtlikumad. Mis soodustab halba kehalõhna ja mis aitab seda ennetada

Kellel poleks juhtunud, et ootamatult täiesti sobimatus kohas ja sobimatul hetkel avastad, et deodorant on alt vedanud ja kaenlaalustest hoovab reetlikku lufti. Või ehk oled sattunud spordisaalis olukorda, kus püüad pinnapealsemalt sisse hingata, lootuses kõrval trenni vihtuva inimese higipilve sisse mitte ära lämbuda. Kindlasti oled märganud, et vahel higi niiväga ei lõhnagi, aga teinekord on see tõeliselt ebameeldiv. Miks see nii on – mis põhjustab higi lõhna muutuseid ja miks osadel inimestel on see iseäranis jõle ja kirbe?

Higi ise on tegelikult lõhnatu ning koosneb 95 protsenti veest. Iseloomulik kehalõhn tekib siis, kui higi seguneb naha pinnal olevate bakteritega. Higistamine on keha loomulik protsess ja higi võib lõhnata magusalt, hapukalt, teravalt või kirbelt nagu sibul. Higistamise kogus ei ole tingimata võrdelises seoses tekkiva lõhna intensiivsusega – inimesel võib olla ebameeldiv kehalõhn, kuid eriti higine ta pole, ning vastupidi, inimene võib ohtralt higistada, kuid mitte lõhnata. Seda seetõttu, et kehalõhn sõltub nahal olevate bakterite tüübist ja sellest, kuidas need bakterid higiga suhtlevad. Muutused higistamise koguses või lõhnas võivad teatud juhtudel viidata ka haigusseisundile...

Loe lähemalt juba artiklist.