„Sain kiiresti operatsioonile ning kõik lõppes õnnelikult.“ Kes on 2025. aastal emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud?
Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik täielikult ennetada, kui end õigeaegselt vaktsineerida ja aktiivselt sõeluuringul osaleda. Siin on Eesti naiste kogemused, miks on oluline sõeluuringust osa võtta.
„Sõeluuringud on päästnud mõne mu kõige kallima elu, nii et nüüd ajan alati näpuga järge, kelle kord on. Ja ega meie kimonoklubi sõpruskond pole ilmaasjata varemgi omavahel sõeluuringutest rääkinud, ikka on põhjust olnud,“ ütleb Liisa, et tema sõprade ringis on sõeluuringud sagedasti teemaks. „Muutused, va suslikud, võivad olla täiesti tajumatud. Avastused võivad olla ehmatavad, aga varakult jaole saades on ka ravivõimalused tänapäeval ehmatavalt head. Lisaks on veel üks suurepärane võimalus: käia kontrollis ja pärast kergendatult hingata — polnudki miskit, kõik on korras!“
Ka teised end kimonoklubiks nimetavas sõprade ringis on sama meelt. „Mind kutsuti 2021. aastal sõeluuringule ning seal leitigi emakakaela düsplaasia ehk muutused emakakaelarakkudes. Sain kiiresti operatsioonile ning kõik lõppes õnnelikult. Pärast seda lasin teha korraliku arstliku ülevaatuse, käisin ka mammoloogi juures,“ meenutab Mai-Liis.
Sarnaseid lugusid on sõpruskonna lähikondsete seas veelgi. „Mitmel mu lähedasel on avastatud muutused emakakaelas ning tänu õigeaegsetele uuringutele on saadud kiirelt jaole. Nii et vaadake, kelle aasta on, kui pole sinu, äkki on su ema, õe, tädi või sõbranna aasta, tuletage oma kallitele meelde ja käige ise ka ära. Pealegi – südamerahu huvides ei ole ühtegi põhjust mitte minna!“ räägib Mari.
Naised tunnistavad, et kiire elutempo juures võib tervise eest hoolitsemine vahel meelest minna, ent siis ongi hea, kui turvavõrk teemat sõbralikult meelde tuletab. „Teoreetiliselt olen ma see inimene, kes tahaks käia kõikides tervisekontrollides, teha õigel ajal gripivaktsiini jne, aga tegelikult on ikka nii, et kui keegi sõpradest ei meenutaks, siis ma unustaksin need tegevused lihtsalt ära. Mõnikord ilmselt ei juhtu midagi, kui arsti juurde ei jõua, aga selles ei saa kunagi kindel olla ja ma ei tahaks üldse olla see teine pool statistikast,“ ütleb Keiu.
Sõeluuringuga tuvastatakse suure vähiriskiga HPV nakkust, mis on emakakaelavähi peamine tekkepõhjus. Naistel, kel on HPV test positiivne, otsitakse lisauuringu käigus võimalikke vähieelseid muutuseid ehk seisundit, kus vähk ei ole veel välja arenenud.
Kes on 2025. aastal sõeluuringule kutsutud?
Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant ehk aastatel, kui nad tähistavad juubelit, st 5 või 0-ga lõppevat sünnipäeva. 2025. aastal on tasuta emakakaelavähi sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990 ja 1995.
Sihtrühma kuuluvad naised võivad uuringule registreerida Terviseportaalis või võttes telefoni teel ühendust sobiva tervishoiuasutusega. Teine variant on endale soetada kodutest, mida saab tasuta tellida Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori veebikeskkonnast hpv.kliinikum.ee. Sõeluuringul saab osaleda terve aasta vältel ega pea selleks jääma personaalset kutset e-posti või kirja teel ootama.
Siiri vahetas 2019. jaanuaris naistearsti, kuna senise juurde olid ajad puupüsti täis. „Ma polnud ammu kontrollis käinud ja mõtlesin, et lähen. Leidsin õnneks kiiresti vastuvõtu Medita kliinikus juba varem tuttava arsti juurde. Dr Krista Sitska jälgimisel olin olnud mõlema rasedusega,“ meenutab Siiri kadalipuks kujunenud tervisekatsumuste starti.
Kuna arst käsitles Siirit ikkagi kui uut patsienti, tehti kõik proovid, PAP-test nende hulgas. Kokkulepe jäi nii, et kui analüüsid peaks korrast ära olema, helistab arst Siirile, ja kui ei helista, tähendab, et kõik on korras. Aga Siiri sai siiski pahaendelise telefonikõne. Arst ütles: „Vastused tulid, tahan neist sinuga rääkida.“
„Sul on üks kahest kõige ohtlikumast tüvest“
Vastuvõtule minnes naine esialgu midagi karta ei osanud. „Esimese asjana ütles arst, et ole nüüd hästi rahulik. Kui sa teed nii, nagu mina ütlen, siis saab kõik korda.“ Siiri PAP-test oli positiivne inimese papilloomiviiruse ehk HPV suhtes. „Sul on üks kahest kõige ohtlikumast tüvest – HPV-18, ütles mulle arst. Ma hakkasin muidugi nutma.
Arst lohutas ja luges sõnad peale, et ma seda tüve guugeldama ei hakkaks. Ütles, et kõik juhud on erinevad. Nii nagu on ühel, ei pruugi olla teisel inimesel. Seepärast pole mõtet end hirmulugudega paanikasse ajada. Aga no muidugi kaevusin ma kodus kohe internetti!“ tunnistab Siiri. „Tegin endale kiiresti selgeks, millega mul tegu on. HPV-16 on muidugi kõige jubedam tüvi, 18 on kahest raskest vähki tekitavast tüvest küll natuke leebem, aga see, kuidas viirus kehas käitub, oleneb palju sinu organismist ja elustiilist,“ sai naine teada. „Kui immuunsus on nõrk, siis see viirus elab, kui immuunsus on tugev, on võimalus, et organism hävitab selle. Kaks aastat on piir, mille jooksul tugev organism tõrjub viiruse välja. Enamik inimesi ei teagi, et neil see organismist läbi on käinud. Need, kel ohtlik HPV-tüvi on tuvastatud, jäävad arsti jälgimise alla.“
