Allaheitlikkuse nõiaring saab alguse lapsepõlves. Kuidas ennast ja teisi kahjustavast käitumismustrist välja tulla?
Ingliskeelse terminiga people pleaser tähistatakse inimest, kes hülgab enda heaolu ja vajadused, et teistele vastu tulla, nende soovide eest hoolt kanda ja heakskiit ära teenida. Sellise ülemäärase vastutulelikkusega inimesi kahtlustatakse teinekord pugejalikkuses või tahtlikus manipuleerimises. Tegelikult juhib sellise inimese käitumist lapsena kogetu ning teadlikku lipitsemist on selles kas imevähe või üldse mitte.
Terapeut Ande Etti selgitab levinud käitumismustrit ja selle tekkemehhanismi ning annab soovitusi, kuidas ennast ja teisi kahjustavast nõiaringist välja tulla.

Täiskasvanuea alateadlike käitumismustrite jälgi ajades jõuame enamasti ikka lapsepõlvekogemuste juurde. Ajal, mil inimese psüühika on alles kujunemas ning väga vastuvõtlik ning mõjutatav kõikide kogemuste poolt, õpib laps oma vanematelt, kuidas siin maailmas asjad käivad. Ka ülemäärase vastutulelikkuse mustri on kirjutanud needsamad lapsepõlves saadud kogemused. People pleasing’u juurtega tihedalt põimunud on ka perfektsionismi alged.
People pleasing on suhetes turvalisust otsiv käitumine. Läbi selle püüab inimene säilitada harmoonilist sidet teistega, et püsida eemal ohust. Selline alateadlik tung viitab, et lapsepõlves pidi inimene kogema midagi sellist, mis lõi tema turvatunde kõikuma ning röövis usu sellesse, et ta on armastusväärne ja aktsepteeritav sellisena, nagu ta on.
Hinge sügavustesse on peitunud hülgamishirm, mis suunab igapäevast käitumist ja valikuid. Inimene on olude sunnil leiutanud enda allasurumise strateegia ja nii on kujunenud uskumus „Mul on turvaline vaid siis, kui ma kõigile meeldin“...