Ajateenistusse astuvad noored on üha kehvemas vormis. Kui paljud jäävad kaitseväest vaimse tervise murede tõttu üldse kõrvale, siis suur osa ajateenijatest ei suuda paraku sooritada kehalisi katseid ettenähtud nõuetele. Kui mõtleme eesmärgile, miks kaitsevägi on ellu kutsutud, saab selgeks ka nõuete olulisus. „Sõda on füüsiliselt ja vaimselt kurnav ning raske. Kui oled nõrk, kustud kiiresti,“ ütleb reservkolonel Mati Tikerpuu, miks peaksime püüdlema maksimumi poole.
Kaitseväe kehalise võimekuse test nõuab, et ajateenijad teeksid kahe minuti jooksul kätekõverdusi ja istessetõuse ning jookseksid 3,2 kilomeetrit. Igalt alalt tuleb koguda minimaalselt 60 punkti 100st ehk kolme ala peale peaks kokku saama vähemalt 180 punkti 300st. Rerservkolonel Mati Tikerpuu sõnul ei ole see paljudele noortele enam jõukohane. „Kui võtame aasta lõikes kutsealused kokku, siis umbes veerand noortest läbib miinimumnõuded. Kolmveerand ei jõua ega suuda seda teha ja need on siis näitajad, millega alustame sõduriteenistust.“ Kõige raskem on noorte jaoks jooks. „Ma ei ole näinud nii halbu tulemusi, kui möödunud sügisel jooksualas,“ nendib ta.
Artiklist leiad muuhulgas vastused järgmistele küsimustele:
Millised on levinumad vaimse tervise probleemid, miks jäädakse kaitseväest kõrvale?
Mida räägib statistika noorte kehalise võimekuse kohta?
Milline koormus ootab noori kaitseväes ees?
Kuidas valmistuda kaitseväkke minekuks?
Mida teeb kaitsevägi noorte vormi parandamiseks?
