Liis Lass: Singapuris pole mõeldav, et arst oleks patsiendiga ebaviisakas. Mida Singapuris inimeste heaolu nimel teisiti tehakse?

Liis Lass on saanud Singapuri oma teiseks koduks pidada rohkem kui kümme aastat. Teda ajendas Singapuri kolima soov elada kõrgelt arenenud funktsioneerivas ja turvalises sooja kliimaga riigis, kus nii temal kui ka perel oleks maksimaalselt hea kasvada, õppida ja areneda. Kusjuures Singapuri peetakse ka maailma uusimaks siniseks tsooniks – kohaks, kus on kõrge elukvaliteet ja pikk eluiga. Kuidas Singapur selle saavutanud on ja mis on sealse elukvaliteedi hind?

Sinisteks tsoonideks peetakse kohti, kus elanikkonna kohta on kümme korda rohkem sajanda eluaastani jõudnud inimesi võrreldes Ameerikaga. Viis sinist tsooni, mis on tekkinud looduslike asjaoludega kooskõlas, on Ikaría Kreekas, Okinawa Jaapanis, Nicoya Costa Rical, Sardiinia Itaalias ja Loma Linda Ameerikas. Siniste tsoonide mõiste looja Dan Buettner nimetas Singapuri siniseks tsooniks 2.0, mis viitab selle inimeste loodud olemusele. „Vanad sinised tsoonid hakkavad kaduma, sest muutuvad ameerikalikuks. Mehhaniseerimine asendab füüsilise tegevuse ja tehnoloogia tõttu suhtlevad inimesed näost näkku üha vähem,“ märkis Buettner.

Autor on defineerinud põhitegurid, mis esindavad maailma pikima elueaga ja parima elukvaliteediga piirkondi. Need on loomulik liikumine igapäevaelus, kindlad eesmärgid, oskused stressi maandada, söömise lõpetamine, kui kõht on 80% ulatuses täis, rõhk taimsel toidul, alkoholi mõõdukas tarbimine, lähedastega aja veetmine ja olemine osa kommuunist.

Kui Singapuris 1960ndatel sündinud lapse elueaks hinnati toona 65 eluaastat, siis nüüd on Singapuris sündides oodatav eluiga vähemalt 86 eluaastat. Riik on selle saavutamiseks palju vaeva näinud. Liisi sõnul ei ole muidugi mõtet Singapuri ja Eestit võrrelda. „Inimesed on erinevad ja elulaad on erinev.“

„Mul pole auto omamiseks ühtki praktilist põhjust ja riik karistab mind selle eest“

Kui paljudes maailma paikades ei kujuta inimesed liiklemist ilma autota ette, siis Singapuris on tehtud isikliku auto omamine väga keeruliseks ja kalliks. See tähendab, et inimesed liiguvad palju jalgsi ja ühissõidukitega puhtalt vajadusest, mitte eesmärgiga treenida, kuid liigutamisena läheb see siiski arvesse.

Liis kinnitab, et Singapur proovib elimineerida isiklikke autosid, mistõttu on auto omamine muudetud väga kalliks. Samas saab Singapur seda endale lubada, sest tegemist on sooja linnriigiga, millel on äärmiselt arenenud metroosüsteem. „Singapuri üks fenomen on efektiivsed infrastruktuuriprojektid, nagu maailmatasemel lennujaam, sadamad ja ühistransport. Minu meelest on see korraliku riigi püha kolmainsus,“ tõdeb Liis.

Millised on teised Singapuri riigi eripärad, loe lähemalt juba artiklist.