Veel mõni aasta tagasi elas Dianne Hallisk (37) täiesti tavalist väikelaste ema väsitavat elu. Küllap on selline rampväsimus tavaline, kui hommikust õhtuni lastega ringi müttad, rahustas ta end. Aga kahtlane sisetunne ei andnud järele – äkki on midagi tervisega siiski valesti? Möödunud kevadel sai Dianne ränga diagnoosi – arstid avastasid, et tal on harva esinevat tüüpi kilpnäärmevähi 3. staadium.
Aasta tagasi kirjutasime Tervis Plussis Põlvamaa naisest Diannest, kes oli aastaid maadelnud kilpnäärmeprobleemidega. Selleks ajaks oli Dianne võidelnud seitse aastat kohutava väsimusega, mis muutus eriti rängaks teist last oodates. Noor naine pani väsimuse lapseootuse ja kiire elu arvele ning püüdis kuidagi hakkama saada.
Poolteist aastat tagasi halvenes Dianne tervis järsult ja arst diagnoosis tal Hashimoto türeoidiidi. See on krooniline autoimmuunne kilpnäärmepõletik koos alatalitlusega. Naise kolesteroolinäit oli väga kõrge ja veresuhkrunäitajad viitasid eeldiabeedile. Enesetunne oli talumatult halb, nii et vähem kui aastase maimukese ema tuli oma igapäevatoimetustega hädavaevu toime. Kuna Dianne sai kilpnäärmepõletiku ja -alatalitluse vastu ravi, uskus ta, et küllap tervis peagi paraneb. Arstidki kinnitasid, et kulub natuke aega enne kui ravi oma mõju hakkab avaldama ja Dianne oli lootusrikas.
„Olin üle pika aja täis lootust“
Midagi sellist aga ei juhtunud ning hoolimata kilpnäärmeravimist tiksus Dianne järjest aeglasemas elutempos. Talle tundus, et ta on üleni paistes, kaela ümber oli poomistunne ja nägemine oli nii udune, et autot polnud enam võimalik juhtida. Dianne otsis teise endokrinoloogi ja lootis, et ehk jõuab tema abiga oma probleemi põhjuste jälile.
Aasta tagasi veebruaris tehtud vereanalüüs lõi naise jalust – see näitas vähikahtlust...
Dianne tunneb, et on jäänud meditsiinisüsteemi ükskõiksuse hammasrataste vahele. „Elan teadmisega, et mu kehas tegutseb takistamatult sõraline, kes võib edasi areneda kuhu iganes, aga kui arsti juurde lähen, siis ei vaata ta mulle otsagi. On väga raske uskuda terveks saamist, kui selleks tegelikult midagi ei tehta,“ sõnab meeleheitel ema.
Dianne ei ole allaandja tüüpi naine, ta hakkas uurima, kas mujal maailmas on tema tõve ravimisega rohkem kogemusi. Selgus, et USAs diagnoositakse sama tüüpi vähi juhtumeid aastas umbes tuhande ringis, kogemusi selle ravimisega on küllalt ning on ka edukaid ravitulemusi saavutatud. Nii võttiski ta ühendust Texases asuva MD Andersoni vähiravikeskusega, kus tegeletakse muu hulgas ka medullaarse kartsinoomi raviga.
