„Meeldidapüüdja“ kannatab vaikides ebaviisakat käitumist ja väldib meeleheitlikult konflikte, aga tunneb end lõpuks ikka halvasti

Usun, et igaüks oskab tuua oma tutvusringkonnast näiteid kellegi kohta, kes on alati nõus kõigega, mis välja pakutakse („Võtame selle, mida sina eelistad!“) või ei ütle kunagi oma arvamust välja („Mulle sobib kõik!“), poeb vaat’ et nahast välja, et ümbritsevate soove ja vajadusi täita, seab end järjekindlalt tagaplaanile, väldib iga hinna eest konflikti ning vastus „ei“ ei näi kuuluvat tema sõnavarasse.

Terapeut Ande Etti selgitab levinud käitumismustrit ja selle tekkemehhanismi ning annab soovitused, kuidas ennast ja teisi kahjustavast pidevast meele järele olemise nõiaringist välja tulla.

Silmatorkavalt ennastohverdav käitumine võib olla märk sellest, et inimese püüd ülejäänutele meele järele olla on väljunud tavapärase, n-ö tervisliku vastutulelikkuse ja teistega arvestamise piiridest ning selle võib liigitada mõiste alla, mida eesti keeles päris täpsena ei eksisteeri, kuid inglise keeles kannab nime people pleaser. Tõlkes võiks see tähistada kedagi, kes püüab teistele meele järele olla, ennekõike ülejäänute vajaduste eest hoolitseda, nn meeldidapüüdja.

Termin people pleaser ei tähenda lihtsalt hoolitsevat ja vastutulelikku inimest. Erinevus niisama lahke olemisest tuleb peamiselt kahest allikast. Üks on motivatsioon – miks inimene endast nii palju annab, kus on selle suure andmistungi juured. Teine on ulatus – liigse meeldimisvajadusega inimene hoolitseb teiste eest nii pingsalt, et jätab seejuures enda vajadused unarusse või kahjustab iseennast.

Kuidas people pleaser’it ära tunda?

Lühidalt öeldes on selline käitumine teistele meele järele olemine iseenda arvelt. See on igapäevaelu ja suhetega toimetuleku viis, mida inimene kasutab valdavalt alateadlikult ning mille juured ulatuvad lapsepõlvekogemustesse. People pleaser teeb kõik selleks, et teisi mitte alt vedada, aga jätab seejuures krooniliselt unarusse iseennast.

Mõned iseloomulikud käitumismustrid:

● Oma vajaduste ja soovide pidev ohvriks toomine. Surub alla enda soove ja vajadusi, on kõigega nõus, mida teised soovivad või välja pakuvad. (Nõustub kohtumistega, mis teda ei paelu; osaleb üritustel, mis teda liigselt kurnavad, ütleb „jah“ tööalastele pakkumistele, mis teda ei huvita.)...