Mis on silmasisesed Avastini süstid ja miks neid tehakse? Silmaarst vastab

Hiljutine juhtum Turmani Silmakliinikus, kus 20 patsiendil tekkis pärast silmasiseseid süste silmasisene põletik, tõstatas küsimusi nende protseduuride ohutuse ja vajalikkuse kohta. ITK silmakirurgiakeskuse juhataja, silmaarst Janika Jürgens kinnitab, et vaatamata harvadele tüsistustele on tegemist tõhusa ja sageli asendamatu ravimeetodiga, mis aitab säilitada tuhandete patsientide nägemist. Mis on silmasisesed süstid ja miks neid tehakse?

„Silmasisesed süstid on olnud kasutusel juba enam kui sajandi, ja nende tõhusus ning ohutus on tänapäevases meditsiinis selgelt kinnitust leidnud,“ ütleb dr Janika Jürgens. Esimest korda tehti silmasisene süst 1911. aastal, kui silma süstiti õhumull, et ravida võrkkesta irdumist. Tänapäeval manustatakse silma klaaskeharuumi mitmesuguseid ravimeid. See protseduur on hädavajalik paljude nägemist kahjustavate haiguste ravis. Haiguste ja näidustuste hulk, mille puhul silmasiseseid süste kasutatakse, on pidevalt kasvanud.

Kõige sagedamini tehakse silmasiseseid süste järgmiste seisundite korral:

• Kollatähni ealine degeneratsioon: kahjustab teravat nägemist, muutes keeruliseks igapäevased toimingud, nagu lugemine.

• Diabeetilised silmakahjustused: kasutatakse diabeetilise retinopaatia ja kollatähni turse raviks.

• Võrkkesta veresoonte haigused: nõuavad sageli just silmasiseseid süste.

Avastin – mis see on?

„Avastin ehk bevatsizumab kuulub anti-VEGF-ravimite hulka. Selle toimeaine pärsib veresoonte kasvufaktorit, takistades valede veresoonte kasvu võrkkestas ja parandades nägemist,“ selgitab dr Jürgens. Eestis kompenseerib Tervisekassa mitmest saadaolevast anti-VEGF-ravimist ainsana Avastini, tehes selle kättesaadavaks laiemale patsientide ringile.
„Ida-Tallinna Keskhaiglas on silmasiseseid süste tehtud alates 2006. aastast. Ainuüksi 2023. aastal viidi läbi 13 500 protseduuri, millest vaid kolmel juhul esines tüsistusena endoftalmiit,“ lisab ta. Protseduuride arv on aja jooksul kasvanud, peamiselt tänu patsientide teadlikkuse suurenemisele ja ravitulemuste tõhususe kinnitusele.

Süstijärgsed tüsistused on haruldased

Hiljutine Turmani Silmakliiniku juhtum, kus mitmel patsiendil tekkis pärast protseduuri silmasisene põletik, on Eestis haruldane. „Tänu kahe kliiniku – Turmani ja ITK – koostööle said patsiendid kiiret abi, ja tänaseks on kõik haiglaravil olnud patsiendid ambulatoorsel ravil. Nende nägemisteravus taastub järk-järgult,“ kinnitab Dr Jürgens.„Protseduuride ohutuse tagamiseks tehakse kõik silmasisesed süstid steriilsetes tingimustes operatsioonitoas. Kuigi harvadel juhtudel võivad tekkida tüsistused, on protseduur üldiselt turvaline,“ rõhutab dr Jürgens. Ta soovitab patsientidel järgida arsti juhiseid ja vajadusel viivitamatult abi otsida. „Silma piirkonda tuleb hoida puhtana, et vältida infektsiooni sattumist silma. Kui patsient tunneb pärast silmasüsti, et midagi on valesti, tuleb kohe pöörduda kliinikusse, kus süst tehti, Tallinna ITK silmakliiniku või Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda.“
Silmasisesed süstid on aidanud tuhandetel inimestel säilitada või parandada nägemist. Kuigi igasugune meditsiiniline sekkumine kannab endas riske, on see ravimeetod pälvinud nii arstide kui ka patsientide usalduse.