„Ta tahtis näha, kas lasen tal voodiraamiga oma sõrmed puruks lüüa.“ Miks toob pühade aeg kaasa lähisuhtevägivalla juhtumite kasvu?
(127)Igal aastal seisab politsei silmitsi tõsiasjaga, et jõulud ei tule kõigile ühtviisi helged ja perega veedetud aeg võib lõppeda mõnele politseis või EMOs. Kogemusnõustaja Merli Kaunissaar jagab lähisuhtevägivalla ohvriks langenud naiste lugusid ja räägib lähemalt sellest, kuidas tinistab vägivaldne partner ohvri enda pilli järgi tantsima.
Mees kahtlustas pidevalt, et ma käin läbi teiste meestega ja petan teda. Ükskord korraldas ta mulle truuduse tõestamiseks sellise lakmustesti, et pidin panema sõrmed voodiraami ja seina vahele. Tema tahtis näha, kas ma lasen tal voodiraamiga sõrmed puruks lüüa. Kui lasen, siis on see tõestus sellest, et ma ei ole teda petnud. Kui mitte, olen petja. Tõmbasin näpud viimasel hetkel ära ja ta tegigi sellest järelduse, et olen teda petnud. Tagantjärele muidugi mõtlen, et kuidas inimene sellise asja peale tuleb. Vägivallatsejate fantaasia on piiritu.
Miks toob pühade aeg esile tavapärasest rohkem selliseid lugusid? Peamised põhjused on pühadeaegne stress, suuremad väljaminekud ja ühiselt veedetud aeg kodus. „Kahjuks on nii, et vaimselt või füüsiliselt vägivaldsetele partneritele meeldib millegipärast kõik toredad tähtpäevad ära rikkuda,“ ütleb Kaunissaar. „Jõulupühad on üks neist.“
Veel üks soodustav faktor on paljude eestlaste pühadeaegne joomatraditsioon, aga Kaunissaar rõhutab, et alkohol ei ole siiski vägivalla põhjuseks. „Kõik alkoholi tarvitajad ei ole vägivaldsed ja kõik vägivallatsejad ei tarbi alkoholi,“ sõnab ta. „Tõsi, alkohol võib konflikte võimendada, aga kindlasti ei ole see ainus tegur või probleemi tuum.“
Kas peresuhted ja probleemid on pere siseasi?
Sageli kuuleb sellistel tundlikel teemadel seisukohta, et pere suhteid puudutavad küsimused – sh igasugune vägivald – on pere oma asi ja kellegi teise suhtesse kõrvalt sekkuda ei tohiks. Tegelikult aga päris nii öelda ei saa, sest kõik asjaosalised käivad tööl, koolis, lasteaias ja nii ohvri kui ka toimepanija käitumise mõju võib ulatuda koduseinte vahelt kaugemale. „Kui mina kuulen, et keegi on räige koolikiusaja, tekib mul kohe küsimus, et mis sellel lapsel kodus toimub,“ kirjeldab Kaunissaar. „Kas ta on ise nii hirmul, et elab end nüüd teiste peal välja, või kust ta sellise käitumise õppis?“
Perevägivalla ohvri töövõime võib pereprobleemide tõttu kannatada. Ka toimepanija fookus ei pruugi olla päris see, mis ta oleks normaalse peredünaamikaga keskkonnas. „Enda juhtumi pealt saan kindlalt öelda, et minu vägivaldne eks ei suutnud tööl keskenduda, sest tal kulus kogu aur minu terroriseerimisele,“ ütleb Kaunissaar. Teise inimese kontrollimine ei ole lihtne töö.
Lõpuks hakkavad sellised probleemid koormama ka tervishoiusüsteemi, sest inimesed vajavad rohkem meditsiinilist sekkumist ja majanduslikku tuge ning tagajärgedega tegelemine on ju alati kallim kui ennetamine.
