Psühhiaater meeste vaimse tervise probleemide kasvust: sage probleem on see, et mehel puudub elus eesmärk

Kui varem on teemaks olnud meeste vastumeelsus otsida vaimse tervise probleemide või üleüldse tervisemuredega õigeaegselt abi, siis nüüd on, vähemalt erakliinikutes, seis helgem. Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokene räägib lähemalt sellest, millega pöörduvad mehed psühhiaatri vastuvõtule kõige enam ja mis mõjutab meie vaimset tervist praegusel ajal kõige rohkem.

Vastuvõtule pöördub üha rohkem mehi, kes tahavad ja oskavad oma muredest selgelt rääkida. „Mehed on üldiselt põhjalikud ja sageli teinud ära ka tubli eeltöö,“ kinnitab Lõokene. „See on kogu selle tubli tegevuse vili, et meedia kajastab vaimse tervise probleeme kui normaalset elu osa.“

Aju tervisesse tuleks psühhiaatri sõnul suhtuda samamoodi nagu südame, kopsude või ükskõik millise organi tervisesse. Ei ole ju vahet, kas haige on süda või aju – spetsialisti juurde tuleb teinekord ikka minna. Kõike me alati ise ravida ei taipa. Olgugi et inimene on oma vaimse tervise probleemides väga harva ise süüdi, ümbritsevad valdkonda endiselt stigmad. „Just nagu oleks aju tervise probleemid kuidagi häbiväärsemad kui südamehaigused,“ arutleb Lõokene. „Tegelikult viib nii vaimse kui füüsilise tervise probleemideni eri mõjurite kooslus ja peamine on see, et inimene saaks õigel ajal abi.“

Mis on päevakorras?

On tõsi, et mehed ja naised pöörduvad vastuvõtule erinevate muredega. Näiteks jõuab psühhiaatri jutule ärevushäiretega rohkem naisi, aga sõltuvushäiretega rohkem mehi. See, millega inimesed kõige sagedamini vastuvõtule tulevad, sõltub psühhiaatri sõnul sellest, mis on parajasti päevakorras. „Praegu on selleks ka meeste seas kindlasti ATH,“ sõnab ta. ATHga pöördumised jagunevad omakorda kaheks. Tulevad kas inimesed läbipõlemise, ärevuse, depressiivsusega või inimesed, kes on ATH kohta palju lugenud ja ise märganud, et mustrid kattuvad.

Loe lähemalt, millised tegurid mõjutavad meeste vaimset tervist kõige enam.