Tihti oleme ümbritsetud vihjetest alkoholiga tähistamisele, kuid aastalõpul leiab tähelepanelik pilk neid veelgi enam – reklaamidest, poest, töökohalt tänavanurkadeni välja.
Aastas sureb üle 700 inimese alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastuste tagajärjel. Need ei ole eakad inimesed, vaid noored tööealised inimesed. Ainuüksi maksa alkoholitõve tõttu sureb igal aastal keskmiselt viisteist 30–39aastast inimest, lisaks mürgistused, avariid, suitsiidid ja õnnetused. Iga sellise noore inimese lahkumisega jäävad pooleli tööd või õpingud, purunevad unistused, jäävad maha leinavad lähedased ja sõbrad. Millised on jõulud nende jaoks? Olukorrad, kus politseinikud lahendavad jõululauast alguse saanud konflikte või kiirabi tuleb lappima vigastusi, kui asjad „veidi liiale“ lähevad, esineb sagedamini kui me arvata oskame. Pühadega ülepingutanuid abistavad tihti haiglas valves olevad arstid ja õed.
Alkohol ei peaks olema norm
Veelgi keerulisem on see aeg alkoholisõltuvusega vanemate laste jaoks. Justkui nähtamatute kannatajatena kõrval seisvad lapsed jäävad tihti sellistes olukordades märkamata. Eestis on hinnanguliselt üle 60 000 alkoholisõltuvusega inimese ja ligikaudu 70 000–75 000 last elab peres, kus vähemalt üks vanem kannatab alkoholitarvitamise häire all. Jõulud, mis peaksid olema ühtekuuluvuse ja rõõmu aeg, võivad nende laste jaoks olla hoopis täis hirmu, ärevust ja ebakindlust.
Alkohol on meie kultuuris normaliseeritud ning joobes olek ei ole häbiasi. Kas see aga peaks nii olema? Mida me võiksime teha teisiti? Üksikisikuna ja ühiskonnana. Alkohol on enamasti tagajärg – vahend, mille kaudu püütakse leevendada pinget, üksindust või valu. Tihti võivad pühad tuua esile ja võimendada hoopis igatsust ja tühjust. Selliste tunnetega toime tulla ja kaasnevast olukorrast välja murda ei ole lihtne ning potentsiaalsed lahendused võivad tunduda kättesaamatutena. Seetõttu võiksime just eriti pühade ajal pöörata tähelepanu sellele, mis on tõeliselt oluline – empaatia, üksteisest hoolimine ja kogukonnatunne. Need väärtused ei nõua perekonda ega suurejoonelisi pidustusi – need algavad väikestest sammudest. Igaüks meist saab olla kellelegi toeks, pakkuda kõrva kuulamiseks, õlga toetuseks või lihtsalt kohalolu. Võib-olla on just praegu õige aeg võtta ühendust vana sõbraga, pakkuda abi üksikule naabrile või olla kellegi kõrval, kes kogeb raskusi.
Pühad enda moodi
Pühade ajal alkoholikiusatusest jagu saamine võib olla keeruline, kuid mõned praktilised nipid võivad aidata.
Sea endale eesmärk – otsusta eelnevalt, kas soovid alkoholi täielikult vältida või tarbimist piirata. Selge eesmärk aitab paremini kiusatustega toime tulla. Kui keegi pakub sulle alkoholi, ole valmis viisakalt keelduma, varasemalt ettevalmistatud vastuse korral on lihtsam enda eesmärgi juures püsida.
Lähene tegevuste valikusse nutikalt – luues uusi traditsioone, mille keskne osa oleks muu kui alkohol, näiteks mängud, ühine kokkamine või jalutuskäik.
Seejuures tunne enda nõrku kohti – kui tead, et teatud seltskond või olukord viib alkoholi tarvitamiseni, väldi neid või lahku varakult. Samuti võid end autojuhiks pakkuda, see on praktiline põhjus, miks alkoholi mitte tarbida.
Viimaks, kaasa lähedasi, rääkides neile oma eesmärgist ja palu neil end toetada ning ära heida meelt, kui esialgu kõik ei õnnestu.
Ole endaga kannatlik – muutused võtavad aega ja tagasilöögid on osa protsessist. Tähtis on püsida järjepidev ja keskenduda oma eesmärkidele.
On oluline anda nii endale kui teistele luba kogeda pühadeaega omal viisil. Kõigil ei pea olema suur perekondlik jõululaud. Pühad võivad olla vaikne hetk raamatuga, jalutuskäik looduses või osalemine vabatahtlikus tegevuses, kus saab aidata teisi ja kogeda tähendusrikast kuuluvust.
