ATH diagnoosi saanud Roald Johannson: mulle tundub, et minusuguseid on palju – on lausa oma hõim nendest, kes ei sobitu massi

„Olen ju kogu aeg selline olnud, nüüd on lihtsalt teatud minule iseloomulikud tunnused ühise nimetaja saanud – ATH. Jah, elamist ei tee aktiivsus- ja tähelepanuhäire lihtsamaks, kohe kindlasti mitte, aga sellega on siiski võimalik elada,“ ütleb Roald Johannson, kes sai ATH diagnoosi 45-aastaselt.

„Kogu aeg unustan! Seljakoti, kus sees on kõik minu tööks vajalikud kõvakettad, võin ka mitu korda päevas kusagile unustada. Alles oli selline lugu: viisin lapse võimlemistrenni, ise läksin lähedal asuvasse parki ja natukese aja pärast avastasin, et mu seljakott oli kadunud. No jumal küll! Kõik mu asjad – arvuti ja rahakott, kõik olid seal sees. Otsisin kohe auto läbi ja ei midagi. Läksin majja tagasi ja otsisin sealt. Lõpuks avastasin, et olin selle kätepesu ajal maha pannud ja seal põrandal ta mind ootas ka. Aga enne leidmist oli kümme minutit paanikat.“

Niisugune hajameelsus on üks aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulikke tunnuseid. Ilmselt üks süütumaid, aga jama on sellest palju – unustada võib teinekord ka erakordselt olulisi asju. Enamasti on igal ATH diagnoosiga inimesel omad teemad, mis elamise keeruliseks muudavad. Roaldi suurimaks probleemiks on impulsiivsus, millega kaasnevad teinekord ka emotsiooni pealt tehtud otsused. „Teen mingit asja aastaid ja siis ühel hetkel lähen töölt ära, nipsust! Ja muud sellised olukorrad.“

Sisemine raev kerkib Roaldis aga siis, kui ta mingis situatsioonis, näiteks liikluses, ebaõiglust tajub. Kuidas tulla toime häirivate agressiivsete stsenaariumitega, mis tema peas seoses nahaalselt käitunud osapoolega lahti rulluvad, sellega tuleb tal jätkuvalt tööd teha. „Lihtne see pole. Ärevusest tingituna läheb mõõdik nullist sajani väga ruttu. Vahefiltrid mul puuduvad, olen impulsiivne ja ärritun kergesti. ATH diagnoos ja liiklusrikkumised on ju seotud – ütlevad ka uuringud. Nüüd õpin ennast jälgima ja aru saama, et teise auto ettesõitmise pärast ägestumine on ebaratsionaalne.“

Mida Roald veel enda kohta teada on saanud ja kuidas õppinud ATH diagnoosiga elama, loe lähemalt juba artiklist.