Kellelegi ei meeldi ebameeldivad helid ja lõhnad. Meie seas on aga inimesi, keda paneb mõni heli lausa tarduma või intensiivne parfüümipilv ruumist põgenema. Misofoonia ehk helide ülitundlikkuse all kannatav ajakirjanik Triinu Keba uurib, miks tekib helide või lõhnade suhtes ülitundlikkus ja kas seda saab leevendada.
Olen erinevate helide suhtes olnud ülitundlik nii kaua, kui üldse mäletan. Juba väikesest peale ei talunud ma kõrgeid helisid – kui õuest kostus prügiauto piiksumine, tundsin ma sisemist tardumist. Ma ei suutnud ära oodata, et see monotoonne heli lõppeks. Ajaga pole helide ülitundlikkus üle läinud, pigem isegi hullemaks muutunud. Mäletan ülikooli eksamite perioodilt, kui üks kursuseõde kasutas pastaka klõpsutamist kas enda rahustamise taktikaks või lihtsalt harjumusest. Teised, kes olid süvenenud oma eksamitööde kirjutamisse, tõenäoliselt ei pannud seda tähele või ei häirinud see neid. Mina istusin aga tardunult ja anusin oma mõtetes, et ta ometi lõpetaks. Kaalusin isegi ruumist välja kõndimist ja korduseksamile tulemist. Siiski sain läbi suure häda midagi kirja pandud.
Minu jaoks kõige hullemat reaktsiooni tekitavad helid ongi teatud taustahelid – õuest kostuv piiksumine, väikelapse kriiskamine, kellegi matsutamine ning helid, mis kostuvad kindla ajavahemiku tagant ega lõpe. Sinna alla kuulub näiteks ka selline vaikne heli nagu kella tiksumine. Võõras kohas ööbides olen tundide kaupa unetult lakke vahtinud, kuni sisemine ärritus on võitu saanud ja olen taskulambi valgel otsinud tiksuvat kella, et see näiteks mõne riidekuhja alla peita. Kõik selleks, et ometi mõne tunni magada saaks!
Psühholoog Marlen Tammsaar-Ojamets selgitab, et ülitundlikkus viitab närvisüsteemi eripärale, kus inimene reageerib väliskeskkonna stiimulitele tavapärasest tugevamalt – näiteks helid, lõhnad, valgus või puudutused. See võib olla kaasasündinud omadus, kuid võib ka tekkida trauma, stressi, neuroloogiliste muutuste või hormonaalsete kõikumiste tagajärjel. Uuringud on näidanud, et misofoonia on seotud ajuühenduste eripäradega. Lõhnatundlikkuse puhul võib olla tegemist tundlikumate lõhnaretseptoritega nina limaskestas või lõhna töötlemise eest vastutava ajukeskuse aktiivsuse suurenemisega. Lõhnatundlikkus võib ka süveneda teatud haiguste, raseduse või pikaajalise stressi korral...
