Iga eesnäärmevähi leid ei vaja kohest ravi. Uroloog selgitab, kuidas toimub selle pahaloomulise kasvaja uuring

Eesnäärmevähk on üle 40aastaste meeste seas kõige levinum pahaloomuline kasvaja, mille diagnoosi saab elu jooksul keskmiselt iga kuues mees. Kuigi Eesti on pikalt olnud eesnäärmevähist tingitud surmade poolest üleeuroopalises statistikas esirinnas, siis arvestades eesnäärmevähi levimust, sureb otseselt eesnäärmevähi tõttu siiski väike osa diagnoosi saanud patsientidest.

Sarnaselt teiste vähiliikidega kasvab eesnäärmevähi esinemissagedus vanusega ja hakkab eksponentsiaalselt suurenema alates 50. eluaastast. Just seetõttu soovitatakse ka enamikus ravijuhistes eesnäärmespetsiifilist antigeeni ehk PSAd hakata esimest korda hindama just selles vanuses. Enamasti tehakse seda perearsti juures vereanalüüsiga. PSA sisalduse suurenemisel üle normi peab arvestama ka seda, et PSA ei ole ainult vähispetsiifiline, vaid suurenenud näidu põhjuseks võib olla ka eesnäärmepõletik või eesnäärme healoomuline suurenemine. Samuti võib mitu haigust koos esineda.

Riski eesnäärmevähi tekkeks tõstavad varasem perekondlik anamnees, näiteks haiguse esinemine esimese astme sugulastel või teatud geneetilised mutatsioonid, mille korral on esmast PSA hindamist soovitatav teha juba nooremas eas – 40–45aastaselt. Olenevalt esmasest näidust pannakse paika ka intervallid edasiseks testimiseks. Lisaks vanusele ning perekondlikele ja geneetilistele teguritele on eesnäärmevähi teket seostatud liigse alkoholi, punase liha ja suure valgusisaldusega piimatoodete tarbimisega.