Tavaliselt saab haigus alguse teismeeas. Juba varajases haiguse staadiumis võib täheldada juuksepiiri taandumist otsmiku piirkonnas. Alguses muutuvad juuksekarvad õhemaks ja kaotavad pigmenti, sellele järgneb suurem juuste väljalangemine ja juusteta laikude teke.

Androgeense alopeetsia tekkes mängivad rolli mitmesugused geneetilised ja keskkonnategurid. Androgeenne alopeetsia on seotud meessuguhormooni DHT tavalisest kõrgema tasemega. DHT on hormoon, mis soodustab karvakasvu ebasobivates piirkondades (meestel näiteks seljal või kõrvades) ning väljalangemist seal, kus neid näha soovitakse (pealael).

Loe artiklist lähemalt, mis soodustab meestel kiilanemist.