Kindlasti mõjutab taolist käitumist sotsiaalmeedia kättesaadavus igal ajal ja kõikjal, see annab võimaluse teha läbimõtlematuid, hetke ajel postitusi. Enne sotsiaalmeedia ajastut tuli oma arvamuse väljendamisega rohkem vaeva näha, näiteks kuskile kirjutada või oodata, enne kui sai teise inimesega rääkida, see aga andis aega oma mõtted paremini läbi mõelda või ka lihtsalt maha rahuneda. Oma frustratsiooni ebasobivalt väljendada on lihtsam ka siis, kui inimesel on anonüümsuse tunne – arvatakse, et vastavaid kommentaare ei saa nende isikuga siduda või ei viitsita seda teha. Viimasel ajal on olnud üha rohkem kohtuasju, kus ebasobivate kommentaaride tegijad on üles leitud ja nende üle õigust mõistetud. Võimalik, et sellised juhtumid võtavad teistelt impulsiivsetelt kommenteerijatelt indu vähemaks.

Kindlasti on üks põhjus ka inimeste suutmatus mõista teiste vaatenurki – see tuleneb vähesest empaatiast. Sellisel inimesel võib olla raske mõista...

Mida inimesed kommentaari kirjutamise hetkel mõtlevad? Kuidas tulla ohvrina toime vihakõnega? Milliste nippidega kontrollida oma käitumist, kui oled viha väljaelaja? Nendele küsimustele leiad vastused artiklist.