Unustamine segab igapäevaelu? Arst selgitab, mis on ohumärgid. Praktilised soovitused kuidas mälumuredega toime tulla

Mälu on informatsiooni töötlemise süsteem, mille peamised ülesanded on info salvestamine, säilitamine ja taasesitamine erinevatel ajahetkedel. Kui mõni neist protsessidest enam endisel moel ei tööta, ilmnevadki mäluhäired. Aeg-ajalt midagi ära unustada on täiesti normaalne, kuidas aga aru saada, et unustamisi on liiga palju ja millised on teised vanemaealiste mäluprobleemid?

Lisaks aeg-ajalt millegi ära unustamisele on tavapärane ka see, et vanuse kasvades tuleb unustamisi ette mõnevõrra rohkem, ja seegi, kui ei oska kohe öelda, mis päev on, kuid see meenub hiljem, ning ka see, et vahel ununeb mõni sõna või midagi kaob ära.

On hulk olukordi, mille korral avalduv mälu häiritus on normaalne ega anna põhjust ülearu muretsemiseks. Probleemist annab märku see, kui unustamised või mittemäletamised hakkavad segama igapäevaelu: unustatakse kokkusaamisi, kokkuleppeid või ei suudeta rahulikult meenutades taastada mälus eelmise päeva sündmuseid. Samuti on ohumärk, kui hakatakse kaotama asju nii, et ei suudetagi välja mõelda, kus need olla võiksid. Tavapäraselt suudame oma tegevusi sammhaaval tagasi mõelda ja seeläbi meelde tuletada, kuhu millegi jätta võisime, kuid kui selline tagasiminek ei ole võimalik ehk ei meenu eelnevad tegevused ja sündmused, on see kindlasti ohumärk.

Mälu nõrgenemise erinevad märgid ja toimetulekustrateegiad

Mäluprobleemid võivad avalduda erinevalt: võib esineda raskusi hiljutise info meeldejätmisel, varasemate aegade meenutamisel, kuid kaduma võivad hakata ka varasemad oskused. Järgnevalt toome välja peamised valdkonnad koos näidete ja toimetulekustrateegiatega.

Loe lähemalt mäluprobleemide toimetulekustrateegiatest juba artiklist.